Tallinna linna raamatupidamise sise-eeskiri Art. 73Amortisatsiooni arvestus

(1) Materiaalse ja immateriaalse põhivara objektide soetusmaksumus amortiseeritakse üldjuhul kuluks nende hinnangulise kasuliku eluea jooksul.

(2) Maad, kunstiväärtusi ja muuseumieksponaate, mille väärtus aja jooksul ei vähene, keelpille ja avalikes raamatukogudes põhivarana arvele võetud teavikuid ei amortiseerita.

(3) Kujunduseesmärgil soetatud kunstiobjekte, millel ei ole püsivat väärtust, samuti muuseumieksponaate, mis teatud aja järel tuleb välja vahetada, amortiseeritakse nende kasuliku eluea jooksul.

(4) Ettepaneku amortisatsiooninormi kehtestamiseks teeb eelarve vastutavale täitjale või volitatud täitjale vara eest vastutav isik (kasutades vajadusel spetsialisti abi). Amortisatsiooninormi kehtestamisel lähtutakse vara eeldatavast kasulikust elueast. Amortisatsiooninormi kinnitab eelarve vastutav täitja või volitatud täitja.

(5) Uute varade puhul lähtutakse järgmistest vahemikest:

1) hooned, eeldatav kasulik eluiga 20-50 aastat, amortisatsiooninorm 2-5%;

2) rajatised, eeldatav kasulik eluiga 10-40 aastat, amortisatsiooninorm 2,5-10%;

3) masinad ja seadmed, eeldatav kasulik eluiga 5-10 aastat, amortisatsiooninorm 10-20%;

4) inventar, eeldatav kasulik eluiga 2-10 aastat, amortisatsiooninorm 10-50%;

5) IT-vahendid, eeldatav kasulik eluiga 5–10 aastat, amortisatsiooninorm 10–20%;

6) immateriaalne põhivara, eeldatav kasulik eluiga 2-20 aastat, amortisatsiooninorm 5-50%.

(6) Uuele varale, sh komponentidena arvele võetava vara üksikutele komponentidele, on lubatud soetamise hetkel määrata lõikes 5 kehtestatud eluigade vahemikest erinev eluiga, kui arvele võetava vara või komponendi tegelik eluiga erineb oluliselt vastavale põhivara liigile kehtestatud eeldatavast kasulikust elueast.

(7) Sagedamini ostetavate uute varade amortisatsiooninormid kehtestatakse LRK juhi käskkirjaga (täpse normina, ilma vahemiketa).

(8) Vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil. Amortiseerimist alustatakse alates selle kasutuselevõtmise kuust ja lõpetatakse selle täieliku amortiseerumise või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul.

(9) Kui 100% amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse nii soetusmaksumust kui ka kogunenud kulumit bilansis seni, kuni vara on lõplikult kasutusest eemaldatud.

(10) Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik tööiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, muudetakse amortisatsiooniperioodi. Selleks hindab vara eest vastutav töötaja (kasutades vajadusel spetsialisti abi) vara järelejäänud kasulikku eluiga vähemalt aastainventuuri ajal ja aruandeaasta keskel olemasolevatele varadele parenduste lisamisel. Kui selgub vajadus korrigeerida vara eluiga, teeb vara eest vastutav töötaja eelarve vastutavale täitjale või volitatud täitjale amortisatsiooninormi muutmise ettepaneku.

(11) Amortisatsiooniperioodi muutus mõjutab aruandeaastal juba arvutatud amortisatsiooni summat, mida korrigeeritakse, alustades aruandeaasta algusest. Ümberarvestuse tulemus kajastatakse järgmise kalendrikuu amortisatsiooniarvestuse kirjendis. Järgmistes amortisatsiooniarvestuse perioodides arvutatakse amortisatsioon lähtuvalt varale määratud uuest elueast võrdsetes summades kuni vara eluea lõpuni.

(12) Aruandeaasta lõpul hinnatakse mittekasutatava vara tõenäolist neto realiseerimismaksumust ja vara hinnatakse alla, kui bilansiline jääkväärtus on sellest kõrgem.

(13) Kui ühesuguse hinnangulise kasuliku elueaga kogumisse on liidetud väheväärtuslikud varad, antakse põhivarade inventeerimisel hinnang kogumi olemasolu ja seisukorra kohta üldiselt. Väheväärtuslikest varadest koosnev kogum kantakse maha, kui see on amortiseerunud nullini.