Tallinna linna raamatupidamise sise-eeskiri Art. 64Kinnisvarainvesteeringud

(1) Kinnisvarainvesteeringute kajastamisel lähtutakse juhendi RTJ 6 „Kinnisvarainvesteeringud“ põhimõtetest, arvestades käesolevas paragrahvis toodud erinõudeid.

(2) Kinnisvarainvesteeringuks eeskirja tähenduses loetakse ainult sellist maad või hoonet või osa hoonest, mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses.

(3) Hooneid ja ruume, mida kasutavad avaliku sektori üksused, kajastatakse kui materiaalset põhivara. Samuti ei käsitata kinnisvarainvesteeringuna, vaid materiaalse põhivarana linna sotsiaaleluruume, linna omandisse jäänud asustatud erastamata kortereid ja mittetulundustegevuse toetamise eesmärgil soodushinnaga üürile antud äriruume.

(4) Kinnisvarainvesteeringuks võib olla ka hoonestusõigus, mis vastab kinnisvarainvesteeringu mõistele. Maa kasulik eluiga on üldjuhul piiramatu, mistõttu klassifitseeritakse maaga seonduv osa hoonestusõiguse tasust (rendimaksetest) kasutusrendiks ja hoonestusõigusega koormatud maa kajastatakse kinnisvarainvesteeringuna.

(5) Teatud juhtudel võib LRK üksus kasutada mingit osa kinnisvaraobjektist enda põhitegevuses (nt haldushoonena) ning mingit osa renditulu teenimise eesmärgil. Juhul kui need kinnisvaraobjekti osad on funktsionaalselt ja juriidiliselt eraldi võõrandatavad, peetakse nende üle eraldi arvestust: enda põhitegevuses kasutatavat osa kajastatakse kui materiaalset põhivara ning väljarenditavat osa kui kinnisvarainvesteeringut. Juhul kui kinnisvaraobjekti erinevad osad ei ole eraldi võõrandatavad, tuleb kogu kinnisvaraobjekt kajastada tervikuna kas materiaalse põhivarana või kinnisvarainvesteeringuna, lähtudes sellest, kui olulise osa moodustab vara kasutus põhieesmärkide täitmisel.

(6) Kinnisvaraobjekt kajastatakse tervikuna kinnisvarainvesteeringuna, kui mõlemad kriteeriumid on täidetud:

1) avaliku sektori põhieesmärkide täitmisel kasutatav osa on väiksem kui 30% kogu kinnisvaraobjekti pindala;

2) avaliku sektori põhieesmärkide täitmisel kasutatava kinnisvaraobjekti osa jääkmaksumus on väiksem kui 65 000 eurot.

(7) Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil, st soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kogunenud kulum ja võimalikud allahindlused. Lisaks § 73 lõikes 12 ja § 74 lõikes 1 nimetatud juhtudele tuleb kinnisvarainvesteeringute väärtust testida RTJ 5 §-des 53-54 nimetatud olukordade esinemisel (nt sarnaste varade turuväärtus on langenud, vara üürist saadav tulu on oluliselt vähenenud) ning vajadusel kajastada allahindlus.

(8) Kinnisvarainvesteeringud hinnatakse ühekordselt ümber paragrahvis 80 toodud põhimõtete kohaselt, kui nende õiglane väärtus erineb § 80 lõikes 1 esitatud põhjustel oluliselt nende bilansilisest jääkmaksumusest.

(9) Kinnisvarainvesteeringu amortisatsioon kajastatakse kontol 61000000. Kinnisvarainvesteeringu müügi korral kajastatakse müügihinda konto 38100000 kreeditis, müügiga seotud kulusid konto 38100100 deebetis ja investeeringu bilansilist jääkväärtust müügihetkel konto 38101000 deebetis.

(10) Kinnisvarainvesteeringute arvestusega seotud toimingud on analoogsed põhivara arvestusega. Kinnisvarainvesteeringute soetamisega kaasneva käibemaksu arvestust käsitletakse § 52 lõigetes 1 ja 3 ning inventeerimist 13. peatükis.