Rechtsbibliothek und Fallanalyse · Österreich · Belgien · Europäische Union
LAWxPERT Anmelden Kostenloses Konto

KaLS · Kaitseliidu seadus

KaLS Art. 73Vahetu sunni kasutamine

8. peatükk Valve

In KraftAmtlicher Text

(1) Vahetu sund käesoleva seaduse tähenduses on füüsilise isiku, looma või asja mõjutamine füüsilise jõu või tuli-, elektrišoki-, külm- või gaasirelva või erivahendi või enesekaitsevahendiga. Vahetu sunni kasutamisel tuleb hoiduda füüsilise isiku, looma või asja kahjustamisest suuremal määral, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

(2) Füüsilist jõudu võib valvatava objekti kaitsmisel kasutada, kui ohu väljaselgitamine ja tõrjumine, isiku kinnipidamine ning isiku tegevuse tõkestamine valvuri suulise korraldusega ei ole võimalik või õigel ajal võimalik.

(3) Erivahendit ja enesekaitsevahendit ning külm- ja gaasirelva võib valvatava objekti kaitsmisel kasutada valvuri või muu isiku vastu toimepandava ründe tõkestamiseks, kui ründega kaasneb oht valvuri või muu isiku elule või tervisele, ja isiku kinnipidamiseks, kui on alus arvata, et ta võib kahjustada suure väärtusega varalist hüve, põgeneda, rünnata valvurit või ohustada teisi isikuid või ennast.

(4) Valvur võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud alustel kasutada sidumisvahendit, kui käeraudade kasutamine ei ole võimalik ning kui sidumisvahendi kasutamine ei sea ohtu isiku elu, ei tekita talle kehavigastust ega põhjusta suurt füüsilist valu. Sidumisvahendi kasutamine ei tohi kesta üle ühe tunni järjest.

(5) Sellekohase väljaõppe saanud teenistuskoera võib kasutada valvatava objekti valveks ja kaitsmiseks. Suukorvita teenistuskoeraga võib valvataval objektil liikuda, kui koer on rihma otsas või kui territoorium on aiaga piiratud ja teenistuskoera kasutamisest teavitavad asjakohased sildid. Teenistuskoera ei või jätta valvataval objektil järelevalveta.

(6) Valvur võib kasutada kõrgendatud ohu tõrjumiseks tuli- ja elektrišokirelva, kui ohu tõrjumine muu vahetu sunni vahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik, arvestusega, et tuli- ja elektrišokirelva kasutamisel tehakse kõik võimalik, et sellega ei seataks ohtu muud kaalukat hüve.

(7) Valvur võib kasutada isiku suhtes tuli- ja elektrišokirelva ainult isiku ründamis-, vastupanu- või põgenemisvõimetuks muutmiseks äärmise abinõuna juhul, kui seda eesmärki ei ole võimalik saavutada looma kasutamisega ega asja vastu tulirelva kasutamisega ega muu vahetu sunni vahendiga ning kui see on ühtlasi vajalik, et:

1) tõrjuda vahetu oht elule või kehalisele puutumatusele;

2) tõkestada vahetult eesseisva või juba asetleidva vägivaldse esimese astme kuriteo toimepanemist või sellise kuriteo toimepanemist, mille eest võib karistusena mõista eluaegse vangistuse.

(8) Enne vahetu sunni kasutamist on valvur kohustatud suuliselt hoiatama isikut, kelle vastu või kelle omandis või valduses oleva looma või asja vastu ta kavatseb sundi kasutada. Hoiatamisel tuleb arvestada, et hoiatataval isikul oleks võimalik vabatahtlikult eemalduda. Isikuid ei pea hoiatama nende suhtes tehnilise tõkke kasutamise eest.

(9) Hoiatamisest võib loobuda, kui hoiatamine ei ole võimalik kõrgendatud ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kiire vajaduse tõttu. Tulirelva kasutamisel rahvahulga vastu ei või hoiatamisest loobuda.

(10) Kui vahetu sunni kohaldamisega tekitatakse isikule kehavigastus, on valvur kohustatud tagama isikule esimesel võimalusel esmaabi andmise ning vajaduse korral kiirabi või välisriigis vastavat teenust osutava isiku kutsumise.

(11) Valvuri poolt vahetu sunni kasutamise tõttu isikule kehavigastuse tekitamisel või isiku surma põhjustamisel on valvur kohustatud viivitamata juhtumist suuliselt teavitama Politsei- ja Piirivalveametit või välisriigis asjaomast ametiasutust ja esitama kirjaliku teate nimetatud ametiasutusele ühe ööpäeva jooksul pärast sündmuse toimumist.

(12) Kirjalikus teates märgitakse juhtumi toimumise aeg ja koht, sündmuse asjaolud, vahetu sunni kasutaja nimi ja selle isiku andmed, kelle vastu vahetut sundi kasutati, ning kirjeldatakse vahetu sunni kasutamise tagajärgi.

(13) Välisriigis toimunud juhtumi korral jäetakse kirjalikus teates vahetu sunni kasutaja nimi märkimata ning teate kinnitab ja esitab valvatava objekti valdaja. Eesti välisesinduse valvamise korral on valvuril välisriigis puutumatus diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni või konsulaarsuhete Viini konventsiooni kohaselt.

Änderungsgeschichte
  • Redaktsioon jõustunud 2024-07-01