KaLS Art. 19Keskjuhatus
2. peatükk Ülesehitus ja juhtimine
(1) Kaitseliidu juhtorgan on keskjuhatus.
(2) Keskjuhatus:
1) esitab keskkogule kinnitamiseks finantsplaani, riigieelarvelise sihtotstarbelise rahastamise taotluse, eelarve ja majandusaasta aruande;
2) korraldab eelarvevahendite kasutamist;
3) annab arvamuse Kaitseliidu tegevust puudutavates küsimustes;
4) korraldab keskkogu tööd;
5) esitab Kaitseliidu arengukava valdkonna eest vastutavale ministrile arvamuse andmiseks enne selle keskkogule kinnitamiseks esitamist;
6) annab arvamuse käesoleva seaduse ja kodukorra muutmise ettepanekute kohta, mille on koostanud teised isikud;
7) kehtestab Kaitseliidu vara, välja arvatud relvade, laskemoona ja muu sõjalise varustuse, kasutamise korra ning lepingute sõlmimise ja riigieelarvevälise tulu kasutamise korra;
8) täidab muid seadusest tulenevaid ja keskkogu antud ülesandeid.
(3) Keskjuhatusse kuuluvad Kaitseliidu ülem ja Kaitseliidu peastaabi ülem valimiseta ning kolm kolmeks aastaks keskkogu valitud Kaitseliidu tegevliiget või käesoleva seaduse § 27 lõike 2 punktis 1 sätestatud alusel auliikmeks valitud isikut. Valitav liige peab olema vähemalt 21-aastane Eesti elanik, kes on olnud vähemalt ühe aasta struktuuri- või allüksuse juhatuse liige. Liikme võib tagasi valida.
(3¹) Keskkogu valib keskjuhatusse ühe asendusliikme kolmeks aastaks. Asendusliikmele hakkavad kehtima keskjuhatuse liikme volitused, kui keskjuhatuse olemasoleva valitud liikme volitused lõppevad enne tähtaega, ning sellisel juhul kehtivad asendusliikme volitused asendatava keskjuhatuse liikme volituste algse kehtivusaja lõpuni.
(4) Kaitseliitu esindab õigustoimingutes Kaitseliidu ülem või üks keskjuhatuse liige koos Kaitseliidu ülemaga.
(5) Kaitseliidu ülema äraolekul esindab Kaitseliitu õigustoimingutes käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud isik koos ühe keskjuhatuse liikmega.
(6) Kaitseliidu ülema ametikohalt vabastamisel või tegevteenistussuhte lõpetamisel esindab Kaitseliitu õigustoimingutes peastaabi ülem Kaitseliidu ülema kohustes.
(7) Keskjuhatus on aruandekohustuslik keskkogu ees.
(8) Keskjuhatuse koosolekut juhatab Kaitseliidu ülem või tema asendaja. Keskjuhatus on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb Kaitseliidu ülem või peastaabi ülem või neist ühe asendaja ja vähemalt kaks valitud keskjuhatuse liiget. Koosoleku kokkukutsumisest ning päevakorrast ja muudest koosoleku läbiviimiseks vajalikest dokumentidest teavitatakse keskjuhatuse liikmeid vähemalt seitse päeva ette. Kaitseliidu ülemal on õigus keskjuhatus erakorraliselt kokku kutsuda.
(9) Keskjuhatuse liige ei või olla tegevliige:
1) kelle suhtes kohus on karistusseadustiku § 49 alusel kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu;
2) kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel;
3) kelle liikmesus on peatatud;
4) kelle varasem õigusvastane tegevus või tegevusetus on põhjustanud äriühingu pankroti, sundlõpetamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
5) kelle suhtes on kohaldatud ärikeeldu või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja.
(10) Keskjuhatuse liige vabaneb juriidilise isiku juhtorgani liikmele laienevast vastutusest, kui ta:
1) ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel on jäänud eriarvamusele ning eriarvamus on protokollitud;
2) ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel on hääletanud vastu või kui ta ei osalenud otsustamises, kui mitteosalemine oli lubatud, või kui ta ei osalenud juhatuse koosolekul.
(11) (12)
(13) Keskjuhatusse valitud Kaitseliidu liikme tööd ei tasustata.
(14) Keskjuhatuse otsuse viib ellu Kaitseliidu ülem. Kui Kaitseliidu ülem ei nõustu keskjuhatuse otsusega, siis tuleb küsimus lõplikuks otsustamiseks arutusele keskkogu järgmisel koosolekul, mille otsus loetakse lõplikuks, kui esindatud on vähemalt kaks kolmandikku keskkogu liikmetest.
Änderungsgeschichte
- Redaktsioon jõustunud 2024-07-01