Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri Art. 3ÜVK piiritlemine

(1) ÜVK ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt. Liitumispunkt on ÜVK oluline osa.

(2) Liitumispunkt on ÜVK omaniku või valdaja määratud ÜVK ühenduskoht kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga.

(3) Liitumispunktid fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on liitumislepingu ja teenuslepingu lahutamatu osa.

(4) Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri, võimalikult piiri juures. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt ÜVK omaniku või valdaja ja liituja kokkuleppel.

(4¹) Enne 2006.a. kinnistutele rajatud ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni peatorude korral, mis pole rekonstrueeritud Matsalu alamvesikonna ÜF projekti käigus, on liitumispunktideks kinnistul asuvad hoonele lähimad peakraanid ja/või ühiskanalisatsiooni hoonele lähimad liitumiskaevud (vaatluskaevud), kui ÜVK omanik või valdaja ja liituja ei lepi kokku teisiti.

(4²) Korrus- ja ridaelamute korral võib hoonel olla nii ühisveevärgi kui ka ühiskanalisatsiooni osas mitu liitumispunkti olenemata sellest, kas kinnistud on jaotatud reaalosadeks või mitte. Liitumispunktideks on hoonele lähimad peakraanid või liitumiskaevud (vaatluskaevud), kui ÜVK omanik või valdaja ja liituja ei lepi kokku teisiti.

(5) Liitumispunktiks veevärgil on peakraan, mis kuulub ühisveevärgi hulka. Kui torustikul vahetult enne kinnistu piiri puudub sulgemisvahend, on liitumispunktiks koht, kus sisendustoru ületab kinnistu piiri. Krundistamata hoonestuse puhul on liitumispunktiks peakraan, kui vee-ettevõtja ja liituja ei ole kokku leppinud teisiti. Liitumispunkti määramisel arvestatakse §4 lg 4, 4 1 ja 4 2 sätestatut. Täpne liitumispunkti asukoht määratakse liitumislepingus.

(6) Liitumispunktiks kanalisatsioonitorustikul on kinnistupoolseim vaatluskaev avalikult kasutataval maa-alal kuni ühe meetri kaugusel kinnistu piirist. Vaatluskaev kuulub ühiskanalisatsiooni hulka. Selle puudumisel on liitumispunktiks peatorul koht, kus peatoru ületab kinnistu piiri. Kui hoone kanalisatsiooni väljalaskude kogumistorustik on kinnistu hoonestamata ala piiratuse tõttu paigaldatud väljapoole kinnistut, loetakse liitumispunktiks vaatluskaev, millest toimub äravool peatorusse. Krundistamata hoonestuse puhul on liitumispunktiks viimane vaatluskaev, millesse juhitakse hoonest reovett. Liitumispunkti määramisel arvestatakse §4 lg 4, 41 ja 42 sätestatut. Täpne liitumispunkti asukoht määratakse liitumislepingus.

(7) Kui ÜVK peatoru läbib kinnistut või lõpeb kinnistul ja sellest hargneb torustik ehitisse, on peakraaniks peatorule lähim sulgur, kanalisatsiooni liitumispunktiks aga peatorul hargnemiskohas asuv vaatluskaev.

(8) Olemasoleva hoonestusega krundistamata aladel viiakse ala krundistamisel veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste piiritlus kooskõlla krundistatud alade piiritlusega. Kinnistu piiride muutmisel või kinnistu tükeldamisel täpsustatakse ka piiritlust. Kui eeltooduga kaasneb veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste ümberehitamise vajadus, esitab vee-ettevõtja vastavad nõuded detailplaneeringu või krundijaotusplaani läbivaatamisel.