KVTS Art. 196Hüvitis kaitseväelase ja asendusteenistuja hukkumise või töövõimetuse korral

(1) Kaitseväelase ja asendusteenistuja hukkumise korral teenistusülesannete täitmise tõttu maksab riik ühekordset hüvitist hukkumise kuule eelnenud viimase Statistikaameti avaldatud keskmise brutokuupalga 150-kordses ulatuses.

(2) Kaitseväelasel ja asendusteenistujal on õigus nimetada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitisest kuni 50 protsenti saav füüsiline isik või isikud.

(3) Kaitseväelase ja asendusteenistuja poolt hüvitise saamiseks õigustatud füüsilise isiku nimetamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026020&id=113122012005 määrusega.

(4) Teenistusülesannete täitmise tõttu surnud kaitseväelase ja asendusteenistuja matuse korraldab ja matuse korraldamise kulu kannab riik piirmäära ulatuses.

(5) Teenistusülesannete täitmise tõttu surnud kaitseväelase ja asendusteenistuja matuse korraldamise kulu ulatuse ning selle maksmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026020&id=105022013007 määrusega.

(6) Teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustuse tagajärjel ajutiselt töövõimetule isikule, kes on kaitseväe- või asendusteenistusest vabastatud ning kellel ei ole õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist ravikindlustuse seaduse alusel, maksab riik ajutise töövõimetuse perioodi eest hüvitist, võttes ühe kalendripäeva eest makstava hüvitise suuruse arvutamisel aluseks ravikindlustuse seaduse §-s 55 sätestatud kalendripäeva keskmise tulu arvutamise korra.

(7) Teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustuse tagajärjel püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule maksab riik ühekordset hüvitist:

1) töövõime kaotuse korral 10–30 protsendi ulatuses – töövõime kaotuse tuvastamise kuule eelnenud viimase Statistikaameti avaldatud keskmise brutokuupalga kuuekordses ulatuses;

2) töövõime kaotuse korral 40–50 protsendi ulatuses – töövõime kaotuse tuvastamise kuule eelnenud viimase Statistikaameti avaldatud keskmise brutokuupalga 24-kordses ulatuses;

3) töövõime kaotuse korral 60–70 protsendi ulatuses – töövõime kaotuse tuvastamise kuule eelnenud viimase Statistikaameti avaldatud keskmise brutokuupalga 48-kordses ulatuses;

4) töövõime kaotuse korral 80–90 protsendi ulatuses – töövõime kaotuse tuvastamise kuule eelnenud viimase Statistikaameti avaldatud keskmise brutokuupalga 72-kordses ulatuses;

5) töövõime kaotuse korral 100 protsendi ulatuses – töövõime kaotuse tuvastamise kuule eelnenud viimase Statistikaameti avaldatud keskmise brutokuupalga 96-kordses ulatuses.

(8) Pärast käesoleva paragrahvi alusel hüvitise maksmist tekib riigil süüdioleva isiku suhtes nõudeõigus hüvitisena makstud summa ulatuses. Nõudeasjas esindab riiki valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik.