Patenditaotluse sisu- ja vorminõuded ning Patendiametile esi Art. 36Patendinõudluse struktuur ja üldnõuded
4. jagu Patendinõudluse sisu- ja vorminõuded
(1) Patendinõudlus võib olla ühe- või mitmepunktiline.
(2) Patendinõudlus koosneb ühest sõltumatust (iseseisvast) punktist ja selle juurde kuuluvatest vajalikust arvust sõltuvatest (alluvatest) punktidest.
(3) Kui patenditaotlus sisaldab ühtse leiundusliku mõttega seotud leiutiste kombinatsiooni, koosneb patendinõudlus iga leiutist iseloomustavast ühest sõltumatust punktist ja vajalikust arvust sõltuvatest punktidest. Näiteks:
1) lisaks ainet puudutavale sõltumatule punktile sõltumatu punkt selle aine saamise meetodi kohta ja sõltumatu punkt selle aine kasutamise kohta;
2) lisaks meetodit puudutavale sõltumatule punktile sõltumatu punkt seadme või aparatuuri kohta, mis on mõeldud selles meetodis kasutamiseks;
3) lisaks ainet puudutavale sõltumatule punktile sõltumatu punkt selle aine saamise meetodi kohta ja sõltumatu punkt seadme või aparatuuri kohta, mis on vajalik meetodi teostamiseks.
(4) Kui patendinõudlus koosneb kahest või enamast arvust punktidest, nummerdatakse need paiknemise järjekorras (läbiv numeratsioon).
(5) Patendinõudluse sõltumatu punkt paikneb alati patendinõudluse alguses ja nummerdatakse numbriga „1”.
(6) Leiutiste kombinatsiooni korral paigutatakse järjestikku kõik patendinõudluse punktid ühe leiutise kohta, alates seda leiutist iseloomustavast sõltumatust punktist, seejärel teise objekti kohta jne. Punktide numeratsioon on patendinõudlust läbiv.
(7) Kui patendinõudlus koosneb ainult ühest punktist, siis seda ei nummerdata.
(8) Patendinõudlus koostatakse üksnes leiutise oluliste tehniliste tunnuste kogumina. Patendinõudluse teksti sõnastus peab olema selge ja täpne ning võimalikult lühike. Viiteid leiutiskirjeldusele või joonistele ja muule illustreerivale materjalile võib kasutada ainult äärmise vajaduse korral. Tunnuste asendamine viidetega tehnikatasemele, leiutiskirjeldusele või joonistele ja muule illustreerivale materjalile on keelatud.
(9) Patendinõudluse iga sõltumatu punkt peab sisaldama leiutise olulisi tehnilisi tunnuseid ja iga sõltuv punkt peab täpsustama eelmises või eelmistes patendinõudluse punktides sisalduvaid leiutise olulisi tehnilisi tunnuseid.
(10) Patendinõudluse ja leiutiskirjelduse terminoloogia peab olema ühtne.
(11) Leiutise tunnuste üldistamisel tuleb arvestada, et patendinõudluses leiutise tunnustena esitatud mõistete maht ei tohi olla laiem, kui seda on võimalik leiutiskirjelduse ja jooniste või muu illustreeriva materjali abil tõlgendada. Kui leiutise mõne tunnuse väljendamiseks ei ole võimalik kasutada üldistatud mõistet, võib patendinõudluses kasutada alternatiivseid tunnuseid. Alternatiivsete tunnuste kasutamise vajadust tuleb selgitada leiutiskirjelduses.
(12) Patendinõudluse punkt on ühelauseline.
(13) Leiutiste kombinatsiooni korral on esimene patendinõudluse punkt patendinõudluse peapunkt, milles sisalduv leiutis on suunatud tehnika taseme seisukohalt vajaliku tehnilise probleemi lahendamisele. Patendinõudluse peapunkt on aluseks ühtse leiundusliku mõtte määratlemiseks. Leiutise ühtsuse nõude täitmiseks peab kombinatsiooni kuuluvatel teistel leiutistel olema tehniline seos peapunktis sisalduva leiutisega ja nad peavad olema allutatud ühtsele leiunduslikule mõttele nii, et kõik patendinõudluse sõltumatutes punktides sisalduvad leiutised koos moodustavad tervikliku panuse tehnika tasemesse.