Psühhiaatrilise sundravi osutajale esitatavad nõuded, psühhi Art. 3Psühhiaatrilise sundravi nõuded

(1) Psühhiaatriline sundravi peab vastama „Võlaõigusseaduse“ §-s 762 kehtestatud standardile.

(2) Psühhiaatrilist sundravi osutatakse statsionaarse või ambulatsoorse tervishoiuteenusena. Psühhiaatrilist sundravi kohaldatakse algselt statsionaarse ravina.

(3) Ravi järjepidevuse tagamiseks jätkatakse statsionaarse sundravi asendamisel ambulatoorsega või ambulatoorse sundravi asendamisel statsionaarsega võimalusel ravi osutamist algse tervishoiuteenuse osutaja juures.

(4) Ambulatoorse psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks koostatakse raviplaan, mis peab kajastama vähemalt järgmiseid psühhiaatrilise sundravi elluviimisega seonduvaid asjaolusid:

1) külastuste sagedus ambulatoorse raviteenuse osutaja juures;

2) ravimite kasutamine ja raviprotseduuridel osalemine.

(5) Ambulatoorse psühhiaatrilise sundravi kohaldajat tuleb informeerida kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada ravialuse ravi kulgu või viidata ravialuse ohtlikkuse suurenemisele. Samuti tuleb teavitada mõjuva põhjusega puudumistest kokkulepitud raviprotseduuridelt ja vastuvõtult.

(6) Statsionaarse psühhiaatrilise ravialuse arstlik läbivaatus komisjoni poolt toimub iga kuue kuu järel. Ambulatoorse psühhiaatrilise ravialuse arstlik läbivaatus komisjoni poolt toimub vähemalt üks kord aastas.

(7) Arstlikus komisjonis osaleb vähemalt kaks psühhiaatrit. Arstlik komisjon otsustab läbivaatuse käigus, kas asendada statsionaarne sundravi ambulatoorsega, asendada ambulatoorne sundravi statsionaarsega või kas ravialune oma psüühilise seisundi ja ohtlikkuse poolest vajab sundravi jätkamist.