Rechtsbibliothek und Fallanalyse · Österreich · Belgien · Europäische Union
LAWxPERT Anmelden Kostenloses Konto

Soojuse müügi ajutise hinna kehtestamise kord · Soojuse müügi ajutise hinna kehtestamise kord

Soojuse müügi ajutise hinna kehtestamise kord Art. 8Ajutisse hinda arvatavad kulud

3. peatükk Ajutise hinna kehtestamine

In KraftAmtlicher Text

(1) Ajutise hinna kehtestamisel võetakse aluseks arvestusperioodi müügimaht.

(2) Ajutise hinna kehtestamisel võetakse aluseks üksnes arvestusperioodi põhjendatud kulud.

(3) Soojusettevõtja põhjendatud kulud jagunevad järgmiselt:

1) muutuvkulud;

2) tegevuskulud;

3) kapitalikulu.

(4) Soojusettevõtja muutuvkulud jagunevad järgmiselt:

1) kulud kütusele;

2) kulud soojuse ostmiseks teistelt tootjatelt;

3) kulud keskkonnatasudele;

4) muud muutuvkulud (näiteks elektrienergia, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, kemikaalide ja muud muutuva iseloomuga kulud).

(5) Kütuse kulu leidmise aluseks on soojuse tootmiseks vajalik kütuse kogus megavatt-tundides korrutatud kütuse hinnaga. Kütuse hind leitakse lähtudes käesoleva määruse § 6 lõikes 2 sätestatust.

(6) Kütuse kogus arvutatakse soojuse müügi koguse, soojuse tootmise kasuteguri ning trassikao alusel vastavalt järgmisele valemile:

(7) Kütuse koguse arvutamisel vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud valemile lähtutakse soojuse tootmise kasuteguri ja trassikao suuruse määramisel käesoleva määruse §-des 9 ja 10 sätestatust.

(8) Kulud soojuse ostmiseks teistelt tootjatelt leitakse ostetava soojuse koguse ja ostetava soojuse hinna korrutisena. Ostetava soojuse hinnaks võetakse Konkurentsiameti kooskõlastatud müüdava soojuse piirhind (tootmishind). Kui soojus on toodetud elektri ja soojuse koostootmise protsessis, kuid müüdava soojuse hind on Konkurentsiametiga kooskõlastamata, lähtutakse ostetava soojuse hinna arvestamisel käesoleva määruse §-des 14–16 sätestatust. Konkurentsiametiga kooskõlastatud soojuse piirhinna puudumisel ja juhul, kui soojus on toodetud katlamajas, lähtutakse ostetava soojuse hinna arvestamisel käesoleva määruse §-des 6–13 sätestatust.

(9) Keskkonnatasude kulu suurus arvutatakse vastavalt soojuse tootmiseks kuluva kütuse koguse ning keskkonnaministri 2. augusti 2004. a määruses nr 99 „Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramise kord ja määramismeetodid” alusel arvutatud saasteainete koguste ja „Keskkonnatasude seaduses” sätestatud tasumäärade alusel.

(10) Muude muutuvkulude suuruse arvutamisel lähtutakse soojuse tootmiseks vajaminevast kogusest ja kehtivast turuhinnast. Administratiivselt kooskõlastatud kaupade ja teenuste puhul lähtutakse kooskõlastatud hinnast ja hinnakirjast.

(11) Ajutise hinna kehtestamisel ei lülitata hinda järgmisi kuluartikleid:

1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu;

2) sponsorlust, kingitusi ja annetusi;

3) soojuse vahendajatele makstavaid tasusid;

4) põhitegevusega mitteseotud kulusid;

5) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahve ja viiviseid;

6) finantskulusid;

7) soojusettevõtja tulumaksukulu (näiteks dividendide tulumaksukulu);

8) Konkurentsiameti majandusanalüüsi käigus teisi põhjendamatuks osutunud soojusettevõtja kulusid.

(12) Konkurentsiamet analüüsib arvestusperioodi kulude jagamist soojusettevõtja poolt müüdavate erinevate toodete ja teenuste vahel ning kontrollib, et erinevate tegevusalade lõikes toodete ja teenuste müümisel ei esineks ristsubsideerimist.

(13) Ajutise hinna kehtestamisel võib mitte lähtuda arvestusperioodi kuludest, kui need ei ole põhjendatud ning soojusettevõtja ei ole lähtunud efektiivse majandamise ning kulude kokkuhoiu põhimõtetest. Sellisel juhul võib arvestusperioodi põhjendatud tegevuskulude leidmiseks kasutada järgmisi meetodeid:

1) kulude dünaamika jälgimine ajas ning selle võrdlus tarbijahinnaindeksi dünaamikaga;

2) erinevate kulukomponentide põhjendatuse süvaanalüüs (sealhulgas eksperthinnangud);

3) soojusettevõtja kulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemine teiste sarnaste ettevõtjate kuludega.