Soojuse müügi ajutise hinna kehtestamise kord Art. 15Ajutise hinna kehtestamine alternatiivkatlamaja meetodi alusel

(1) Alternatiivkatlamaja meetodi puhul käsitletakse elektri ja soojuse koostootmise protsessis toodetud elektrienergia ning soojuse tootmiseks tehtud kulusid ja põhjendatud tulukust üksteisest eraldi.

(2) Alternatiivkatlamaja meetodi kasutamisel lähtutakse kulude ja põhjendatud tulukuse jagamisel eeldusest, et tarbijatele toodetav ning müüdav soojus toodetakse eraldiseisvalt elektrienergia tootmisest, ainult soojuse tootmiseks mõeldud katlaseadmetega (nn alternatiivkatlamajas). Ajutise hinna arvestamisel alternatiivkatlamaja meetodi alusel ei maksa tarbija koostootmisprotsessis toodetud soojuse eest rohkem, kui ta maksaks üksnes soojuse tootmiseks mõeldud katlaseadmetega toodetud soojuse eest.

(3) Ajutine hind arvutatakse järgmise valemi alusel:

(4) Kulud soojuse tootmiseks ja põhjendatud tulukus arvutatakse järgmise valemi alusel: T soojus = K + S + MK + TK + P kus T soojus on kulud soojuse tootmiseks ja põhjendatud tulukus; K on kulud kütusele; S on kulud keskkonnatasudele; MK on muud muutuvkulud; TK on tegevuskulud; P on kapitalikulu ja põhjendatud tulukus.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud muud muutuvkulud arvutatakse järgmise valemi alusel: MK = MK e + MK m kus MK on muud muutuvkulud; MK e on elektri kulu; MK m on vee ja kanalisatsiooni ning kemikaalide ja teised muutuva iseloomuga kulud.

(6) Kütuse kogus ja kulud kütusele arvutatakse järgmiste valemite alusel:

(7) Kütuse hind arvestatakse vastavalt käesoleva määruse § 6 lõikele 2.

(8) Soojuse tootmise kasutegur peab vastama valitud tehnoloogiale ning ei tohi olla madalam käesoleva määruse § 10 toodud uue seadme tehnilistest nõuetest.

(9) Kulud keskkonnatasudele arvutatakse vastavalt käesoleva määruse § 8 lõikele 9.

(10) Kulud elektrienergiale arvutatakse vastavalt käesoleva määruse § 6 lõikele 2 ja § 8 lõikele 10.

(11) Vee, kanalisatsiooni ja kemikaalide kulud ning teised muutuva iseloomuga kulud arvutatakse vastavalt käesoleva määruse § 8 lõikele 10.

(12) Tegevuskulude puhul on aluseks põhjendatud ja soojuse tootmiseks vajalike investeeringute maksumus. Nimetatud kulude suuruseks arvestatakse 5% põhjendatud ja soojuse tootmiseks vajalike investeeringute maksumusest.

(13) Kapitalikulu ja põhjendatud tulukus arvutatakse põhjendatud ja soojuse tootmiseks vajalike investeeringute maksumuse, kaalutud keskmise kapitali hinna ja investeeringu tehnilise eluea alusel. Arvutamiseks kasutatakse annuiteetmakse valemit, milles lähtutakse järgnevast:

1) investeeringu põhjendatud soojusvõimsuseks loetakse optimaalsele soojuskoormusele vastava katlamaja soojuslik võimsus;

2) katlamaja maksumuse ning tootmistehnoloogia valikul lähtutakse tehnoloogilise neutraalsuse põhimõttest ning „Kaugkütteseaduse” § 1 lõikes 2 sätestatud tingimustest, valides tootmistehnoloogia, mis tagab eelnimetatud tingimuste täitmisel tarbijale soodsaima soojuse hinna;

3) annuiteetmakseintressimääraks võetakse kaalutud keskmine kapitali hind, mis kujuneb vastavalt käesoleva määruse §-s 12 nimetatud komponentide alusel ning maksete koguarvuna arvestatakse investeeringu tehniline eluiga.

(14) Näidistabel soojuse ajutise hinna arvutamiseks alternatiivkatlamaja meetodil on esitatud käesoleva määruse lisas 1.