Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooride Art. 25Teekattemärgised ja nende tähendused

(1) Märgise 911 „Ühekordne pidevjoon” tähendused on järgmised:

1) eraldab suunavööndeid kaherajalise tee ohtlikel lõikudel (lisa 10 joonis 1). Märgist ületada ei tohi;

2) eraldab sõiduradasid pärisuunavööndis (lisa 10 joonised 7, 8 ja 11). Märgist ületada ei tohi;

3) piirab sõiduteel alasid, millest üle sõita ei tohi, näiteks eraldussaared (lisa 10 joonised 9 ja 12);

4) tähistab parkimiskohti (lisa 10 joonis 12). Märgist tohib ületada manööverdamisel. Parkimiskoha otsas olevat märgist tohib ületada ka parkimiskohale sõites ja sealt ära sõites;

5) tähistab sõidutee äärt (lisa 10 joonised 2 ja 3). Märgist tohib ületada mõlemalt poolt;

6) eraldab jalgratta- ja jalgteel jalgrataste ning pisimopeedide liikluse jalakäijate ja robotliikurite liiklusest. Märgist ületada ei tohi (lisa 10 joonis 6).

(2) Märgis 911a „Kammjoon” tähistab sõidutee äärt (lisa 10 joonis 4). Märgist tohib ületada mõlemalt poolt.

(3) Märgise 912 „Lai pidevjoon” tähendused on järgmised:

1) tähistab sõidutee äärt (lisa 10 joonis 10). Märgist tohib ületada mõlemalt poolt;

2) eraldab sõidutee põhiradadest aeglustus- ja kiirendusraja lõikusid (lisa 10 joonised 7, 8, 9 ja 10). Märgist ületada ei tohi;

3) eraldab eri raja (jalgrattarada, ühissõidukirada, ühissõiduki- ja jalgrattarada) sõidutee muudest radadest (lisa 10 joonis 7). Märgist ületada ei tohi.

(4) Märgise 913 „Kahekordne pidevjoon” tähendused on järgmised:

1) eraldab suunavööndeid kolme ja enama sõidurajaga teel (lisa 10 joonised 3, 7, 8 ja 9). Märgist ületada ei tohi;

2) tähistab äärmise parkimiskoha välisäärt (lisa 10 joonis 12). Märgist tohib ületada ainult manööverdamisel.

(5) Märgise 914 „Pidev- ja katkendjoone ühend” tähendused on järgmised:

1) eraldab suunavööndeid kaherajalisel teel (lisa 10 joonised 1, 2, 5 ja 9);

2) eraldab sõiduradasid pärisuunavööndis (lisa 10 joonis 3);

3) tähistab sõidutee suunavööndeid eraldava pidevjoone katkestust kohas, kus seda joont tohib ületada ainult ühelt poolt, ning ühesuunalist sisse- ja väljasõidukohta (lisa 10 joonis 12).

(6) Märgised 915, 916 ja 917 „Eraldussaar” tähistavad sõitmiseks keelatud ala ja osutavad oma kaldjoontega sõidusuundadele järgmiselt:

1) märgis 915 eraldab suunavööndeid (lisa 10 joonis 9);

2) märgis 916 lahutab pärisuunavööndi sõiduradasid (lisa 10 joonised 8, 9 ja 10);

3) märgis 917 liidab pärisuunalisi sõiduradasid (lisa 10 joonised 8, 9 ja 10). Märgis 915 võib tähistada ka peatumiseks ja parkimiseks keelatud ala. Märgiseid 915, 916 ja 917 piirab märgis 911 „Ühekordne pidevjoon”, märgis 911a „Kammjoon” või märgis 912 „Lai pidevjoon”. Märgistest 915, 916 ja 917 üle sõita ei tohi.

(7) Märgis 921 „Lühikeste kriipsudega katkendjoon”, mille kriipsu pikkus on kolm korda väiksem kui kriipsude vahe

1) eraldab suunavööndeid kaherajalisel teel (lisa 10 joonis 5), jalgrattateel (lisa 10 joonis 7) ning jalgratta- ja jalgteel;

2) eraldab sõiduradasid pärisuunavööndis (lisa 10 joonised 3, 4, 7, 8, 10 ja 11).

(8) Märgis 921a „Lühikeste kriipsudega katkendjoon”, kriipsu pikkusega 1 m ja kriipsude vahega 2 m, tähistab sõidutee äärt (lisa 10 joonised 9 ja 11). Märgist tohib ületada mõlemalt poolt.

(9) Märgis 922 „Pikkade kriipsudega katkendjoon”, mille kriipsu pikkus on kolm korda suurem kui kriipsude vahe

1) teatab suunavööndeid või pärisuunavööndis sõiduradasid eraldava märgise 911 „Ühekordne pidevjoon” (lisa 10 joonised 7, 8, 11 ja 12), märgise 913 „Kahekordne pidevjoon” (lisa 10 joonis 9) või märgise 914 „Pidev- ja katkendjoone ühend” (lisa 10 joonised 1 ja 5) lähedusest (peatsest saabumisest);

2) eraldab suunavööndeid kaherajalise tee ohtlikul kohal ja enne seda.

(10) Märgis 923a „Võrdsete kriipsude ja vahedega katkendjoon”, kriipsu pikkusega ja kriipsude vahega 0,5 m, tähistab sõiduradasid ristmikul või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohal, kus on vaja rõhutada liikumissuunda (lisa 10 joonised 7 ja 8). Märgisega võib olla tähistatud ülekäigukoht. Märgist tohib ületada mõlemalt poolt.

(11) Märgis 923b „Võrdsete kriipsude ja vahedega katkendjoon”, kriipsu pikkusega ja kriipsude vahega 1 meeter, tähistab:

1) sõidutee äärt tähistava märgise 911 „Ühekordne pidevjoon” katkestust ristmikul või mahasõidukohas (lisa 10 joonis 2);

2) sõidutee äärt teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 kilomeetrit tunnis või alla selle (lisa 10 joonis 5). Märgist 923b tohib ületada mõlemalt poolt.

(12) Märgis 923c „Võrdsete kriipsude ja vahedega katkendjoon”, kriipsu pikkusega ja kriipsude vahega 1 meeter, tähistab:

1) sõidutee äärt tähistava märgise 912 „Lai pidevjoon” katkestust ristmikul või mahasõidukohas;

2) ühissõidukiraja ning ühissõiduki- ja jalgrattaraja algust ja lõppu (lisa 10 joonis 7). Märgist 923c tohib ületada mõlemalt poolt.

(13) Märgis 923d „Võrdsete kriipsude ja vahedega katkendjoon”, kriipsu pikkusega ja kriipsude vahega 3 m, eraldab eri raja (jalgrattarada, ühissõidukirada, ühissõiduki- ja jalgrattarada) sõidutee põhiradadest (lisa 10 joonised 7 ja 8). Märgist tohib ületada mõlemalt poolt.

(14) Märgis 924 „Lai katkendjoon”, kriipsu pikkusega 1 m ja kriipsude vahega 3 m, eraldab aeglustus- ja kiirendusrada sõidutee põhiradadest (lisa 10 joonised 7, 8, 9 ja 10). Märgist tohib ületada mõlemalt poolt.

(15) Märgis 925 „Kahekordne katkendjoon” eraldab muutsuunaliiklusega sõidurada naabersõidurajast (lisa 10 joonis 4). Kui niisuguse raja kohal

1) suunamuutefooris põleb roheline nool, tohib märgist, mis eraldab pärisuunalist sõidurada, ületada mõlemalt poolt;

2) suunamuutefoori vahesektsioonis on süttinud kollane nool, peab märgise kohe ületama noole suunas;

3) suunamuutefoor lülitatakse välja või seda foori ei ole, tohib ületada ainult märgist, mis asub juhist paremal.

(16) Märgis 931 „Peatumiskeelu joon” tähistab kohta, kus sõidukite peatamine ja parkimine on keelatud. Märgis on kollane ja see on kantud sõidutee äärele (lisa 10 joonis 11) või äärekivile.

(17) Märgis 932 „Parkimiskeelu joon”, kriipsu pikkusega ja kriipsude vahega 1 m, tähistab kohta, kus sõidukite parkimine on keelatud. Märgis on kollane ja see on kantud sõidutee äärele (lisa 10 joonis 11) või äärekivile.

(18) Märgis 933 „Ühissõidukipeatus” tähistab ühistransporditeenust osutavate busside, trollide või taksode peatuskohta (lisa 10 joonis 11). Märgis on kollane. Märgisel ei tohi sõidukit peatada, kui see takistab D-kategooria ühissõidukite või taksode liiklust.

(19) Märgis 934 „Parkimiskeelu ala” tähistab alasid, kus on vaja täiendavalt tuua esile parkimiseks keelatud piirkonnad, näiteks kohad, kus seisev sõiduk teeb võimatuks teiste sõidukite liikumise või takistab jalakäijaid (hooviväravate esised teelõigud parkimiskohtade vahel, kaubalaadimise kohad ja muud sellised). Märgis on kollane. Märgisel on sõidukite parkimine keelatud.

(19¹) Märgis 935 „Jalakäijate hoiatusjoon” tähistab märgiga 541a „Bussi- või trollipeatus” või märgiga 541b „Trammipeatus” tähistatud peatuskohas ala piiri, kus on ohutu oodata peatusse saabuvat ühissõidukit.

(19²) Märgis 936 „Lühiajalise parkimise piirkond” tähistab märgiga 575h tähistatud parkimispiirkonda. Märgist tohib ületada igalt poolt.

(20) Märgis 941 „Stoppjoon” osutab sõiduki peatamise kohale foori keelava tule (lisa 10 joonis 8), reguleerija keelava märguande või raudteeülesõidukoha suletud tõkkepuu korral või märgi 222 „Peatu ja anna teed” juures (lisa 10 joonis 2).

(21) Märgis 942 „Stoppjoone eeltähis” hoiatab lähenemisest märgisele 941 „Stoppjoon”, mida kasutatakse koos märgiga 222 „Peatu ja anna teed” (lisa 10 joonis 2).

(22) Märgis 943 „Teeandekoht” osutab sõiduki peatamise kohale, kui peatumine on vajalik tee andmiseks sõidueesõigusega teel või peateel sõitvale juhile (lisa 10 joonised 2, 7 ja 9). Kasutatakse koos märgiga 221 „Anna teed”.

(23) Märgis 943a „Teeandekoht” osutab sõiduki peatamise kohale, kui peatumine on vajalik tee andmiseks aeglustusrajal (lisa 10 joonis 9), samaliigiliste teede ristmikul, märkide 231 „Vastassuuna eesõigus” ja 555 „Ootekoht” korral, reguleerimata ülekäiguraja ees (lisa 10 joonis 11) või tõkkepuuta raudteeülesõidukoha ees.

(24) Märgis 944 „Teeandekoha eeltähis” hoiatab lähenemisest märgisele 943 „Teeandekoht”, mida kasutatakse koos märgiga 221 „Anna teed” (lisa 10 joonis 2).

(25) Märgised 945a ja 945b „Ülekäigurada” tähistavad reguleerimata ülekäigurada või niisugust reguleeritavat ülekäigurada, kus foori ei kasutata ööpäev läbi (lisa 10 joonis 8). Märgise 945b nooled näitavad jalakäija liikumise suunda (lisa 10 joonis 11).

(26) Märgis 946a „Lõikumine jalgratta- ja jalgteega” tähistab märgiga 435 „Jalgratta- ja jalgtee” tähistatud jalgratta- ja jalgtee lõikumiskohta.

(27) Märgis 946d „Lõikumine jalgratta- ja jalgteega” tähistab märgiga 433 või 434 „Jalgratta- ja jalgtee” tähistatud jalgratta- ja jalgtee lõikumiskohta.

(28) Märgis 947 „Fooriga ülekäigurada” tähistab reguleeritavat ülekäigurada või reguleeritavat jalgratta- ja jalgteega lõikumise kohta (lisa 10 joonis 8). Märgis võib tähistada ka sellist reguleeritavat ülekäigurada või reguleeritavat jalgratta- ja jalgteega lõikumise kohta, kus foori ei kasutata ööpäev läbi.

(29) Märgis 948 „Lõikumine jalgrattateega” tähistab jalgrattatee või jalgrattaraja sõiduteega lõikumise kohta (lisa 10 joonis 7).

(30) Märgis 949a „Parkimisala” tähistab märgiga 38 tähistatud parkimisala piiri (lisa 10 joonis 9). Märgis on sinine.

(31) Märgis 949b „Kiiruspiirangu ala” tähistab märkidega 38 tähistatud kiiruspiirangu ala piiri (lisa 10 joonis 9). Märgis on punane.

(32) Märgis 949c „Õueala” tähistab märgiga 573 „Õueala” tähistatud õueala piiri. Märgis on punane.

(33) Märgis 949d „Sõiduteede lõikumisala” tähistab sõiduteede lõikumisala või sõiduteede lõikumisalal teatud sõiduradade lõikumisalasid.

(33¹) Märgis 949e „Jalgratturite ooteala“ on kahe järjestikuse stoppjoone vaheline ala jalgratturitele, kergliikuri-, pisimopeedi- ja kaherattalise mopeedi juhtidele sõiduraja vahetamiseks ning lubava fooritule ootamiseks.

(33²) Märgis 949g „Pikivahe” tähistab heades ilmastiku- ja teeoludes üksteise järel ühtlaselt liikuvate sõidukite vahelist vähimat nõutud pikivahet suurimal lubatud sõidukiirusel. Pikivahe nõue on täidetud, kui tagaliikuv sõidukijuht näeb enda ja eesliikuva sõiduki vahel vähemalt kahte märgistuspunkti.

(34) Märgised 95 „Suunanool” näitavad kohustuslikku sõidusuunda või -suundi sõidurajalt (lisa 10 joonised 7, 8 ja 9). Äärmiselt vasakpoolselt rajalt vasakpööret osutav nool lubab ka tagasi pöörata. Ristkülikuga nooled 957 kantakse teekattele enne lõikumist teega, mille lähimale sõiduteele ei tohi pöörata (lisa 10 joonis 7). Kõrvalepööret osutavad kahe noolega märgised 958 viitavad kahele järjestikulisele pöördekohale.

(35) Märgised 96 „Kaarnool” osutavad lõppevale sõidurajale või lõppevale kiirendusrajale (lisa 10 joonised 9 ja 10) või möödasõiduvõimalusega teelõigu lõppemisele (lisa 10 joonis 5) ja näitavad ümberreastumise või pärisuunavööndisse naasmise suunda. Märgis 961a või 962a võib olla lõppeva sõiduraja või lõppeva kiirendusraja lõpunool vastavalt märgise 961 või 962 asemel (lisa 10 joonis 10).

(35¹) Märgis 963 „Liikumissuuna nool” osutab jalgratta- ja jalgteel ning jalgrattateel liiklejate liikumissuunale.

(36) Märgis 971a „Samaliigiliste teede ristmik” tähistab samaliigiliste teede ristmikku.

(37) Märgis 971b „Teeületuskoha eeltähis” teatab märgiste 945 „Ülekäigurada”, märgiste 946 „Lõikumine jalgratta- ja jalgteega” või märgise 948 „Lõikumine jalgrattateega” või ülekäigukoha lähedusest (peatsest saabumisest) (lisa 10 joonis 11).

(38) Märgis 972 „Tee number” osutab tee numbrile. Täht E osutab Euroopa teedevõrgu teele (lisa 10 joonis 10).

(39) Märgis 973 „Ühissõidukirada” tähistab märgiga 525a „Ühissõidukirada” osutatud ühissõidukirada (lisa 10 joonis 7), märgiga 525b „Ühissõiduki- ja jalgrattarada” osutatud ühissõiduki- ja jalgrattarada või ühissõiduki peatuskoha teelaiendit.

(40) Märgis 974 „Jalgtee” tähistab märgiga 432 „Jalgtee” osutatud jalgteed ning märgiga 433, 434 või 435 „Jalgratta- ja jalgtee” osutatud jalgratta- ja jalgteed või selle osa (lisa 10 joonis 6).

(41) Märgis 975 „Jalgrattatee”

1) tähistab märgiga 431 „Jalgrattatee” osutatud jalgrattateed (lisa 10 joonis 7) ning märgiga 433, 434 või 435 „Jalgratta- ja jalgtee” osutatud jalgratta- ja jalgteed või selle osa (lisa 10 joonis 6);

2) tähistab sõiduteel jalgrattarada (lisa 10 joonis 8).

(42) Märgis 976a „Puudega inimese sõiduki parkimiskoht” tähistab parkimiskohta, mida tohib kasutada ainult sõidukiga, millel on liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart (lisa 10 joonis 12).

(42¹) Märgis 976b „Elektrisõiduki parkimiskoht” tähistab parkimiskohta, mida tohib kasutada ainult täiselektrilise veoajamiga elektrisõidukiga (lisa 10 joonis 12).

(42²) Märgis 976c „Kergliikuri, jalgratta ja pisimopeedi parkimiskoht” tähistab kergliikuri, jalgratta ja pisimopeedi parkimiskohta. Märgisele võib jätta jalgratta või kergliikuri sümboli kandmata. Kui märgisele ei ole kantud jalgratta sümbolit, võib sellega tähistatud parkimiskohale parkida vaid kergliikurit. Kui märgisele ei ole kantud kergliikuri sümbolit, võib sellega tähistatud parkimiskohale parkida vaid jalgratast ja pisimopeedi. Märgisele võib lisada parkimiskoha identifitseerimisnumbri.

(43) Märgis 977 „Künnise kaldpind” tähistab vähendatud kiiruse hoidmiseks rajatud künnise, tõstetud ristmiku või tõstetud teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise koha kaldpinda sõiduteel.

(44) Märgis 978 „Suurim kiirus” osutab teelõigul kehtestatud suurimale lubatud sõidukiirusele (km/h) (lisa 10 joonis 11).

(45) Märgis 979a „Täristi” tähistab teelõiku, kus tuleb olla eriti tähelepanelik (lisa 10 joonis 11). Märgis 979b „Täristi” tähistab teelõigu, millel on kehtestatud ajutine liikluskorraldus, algust või sellist ajutise liikluskorraldusega teelõiku, kus tuleb olla eriti tähelepanelik. Märgis 979b on kollane.

(46) Märgised 981a ja 981b „Kattehelkur” on suunavööndeid ja pärisuunavööndis sõiduradasid eraldavate teekattemärgiste esiletoomiseks pimeda ajal ja halva nähtavuse korral. Märgisel 981a on kaks valget helkurit ja märgisel 981b on üks valge helkur.