KAS Art. 82¹Nõuded likviidsusriski juhtimisele

(1) Krediidiasutusel peavad olema strateegia, poliitika, protseduurid ja süsteemid likviidsusriski tuvastamiseks, mõõtmiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks erinevatel prognoositavatel, sealhulgas päevasisestel, perioodidel, et tagada piisav likviidsuspuhvri olemasolu. Likviidsuspuhvrina käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses raha ja muud koormamata likviidset vara, mis võimaldab krediidiasutusel või selle filiaalil täita kohustusi stressiolukordades.

(1¹) Krediidiasutus peab regulaarselt ajakohastama oma likviidsusriski juhtimise strateegiaid, poliitikaid, protseduure ja limiite ning välja töötama toimivad talitluspidevuse plaanid likviidsuse tagamiseks (edaspidi käesolevas paragrahvis likviidsuse talitluspidevuse plaan ), arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud stressitestide tulemusi.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud strateegia, poliitika, protseduurid ja süsteemid peavad:

1) olema vastavuses krediidiasutuse äriliinide, kasutatavate välisvaluutade ja äriüksustega ning arvestama ka filiaalide olemasolu ja väljendama krediidiasutuse tegevuse mõju iga lepinguriigi rahandussüsteemile, kus ta tegutseb;

2) sisaldama asjakohaseid likviidsusriski juhtimise kulude edasijaotamise süsteeme teistesse kasumit teenivatesse üksustesse;

3) vastama krediidiasutuse tegevuse ulatusele, keerukusele, riskiprofiilile ning juhatuse määratud riskitaluvusele, kusjuures krediidiasutus peab riskitaluvusest kõiki asjaomaseid äriüksusi teavitama;

4) arvestama krediidiasutuse olulisust igas riigis, kus ta tegutseb.

(3) Krediidiasutus peab finantseerimispositsioonide tuvastamiseks, mõõtmiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks välja töötama metoodika, kus tuleb arvesse võtta nii bilansilistest kui ka bilansivälistest varadest ja kohustustest ning maineriski võimalikust mõjust tulenevaid teadaolevaid ja prognoositavaid rahavooge.

(4) Krediidiasutus peab eristama tagatisega koormatud varad tagatisega koormamata varadest, mis on likviidsed ja kasutatavad igal ajal, eelkõige juhtudel, kui ohus on krediidiasutuse finantsseisund või maksevõime. Arvesse tuleb võtta ka isikuid, kellele varad kuuluvad, ja riiki, kus varad on registreeritud.

(5) Krediidiasutus peab arvesse võtma õiguslikke, järelevalve ja ärilisi piiranguid, mis kehtivad tema äriüksustele likviidsuse tagamiseks täiendava kapitali andmisel ja tagatisega koormamata varade potentsiaalsetele ülekannetele nii Euroopa Majanduspiirkonnas kui ka sellest väljaspool.

(6) Krediidiasutus peab võtma kasutusele erinevad likviidsusriski maandamise meetmed, sealhulgas limiitide süsteemi ja likviidsuspuhvrid, mis võimaldavad toime tulla erinevate stressisündmustega, ning omama piisavalt hajutatud ressursside struktuuri ja takistuseta juurdepääsu finantseerimisallikatele. Nimetatud meetmeid tuleb regulaarselt ajakohastada.

(7) Krediidiasutus peab likviidsuspuhvrite põhjal kindlaks määrama oma toimetulekuperioodi. Toimetulekuperiood on aeg, mille jooksul krediidiasutus peab olema võimeline jätkusuutlikult tegutsema, kasutamata krediidiasutuse väliseid finantseerimisallikaid.

(8) Krediidiasutus peab likviidsusriski maandamiseks, ressursside kaasamiseks ning finantseerimisallikate kasutamiseks tehtavates otsustes kasutama stsenaariumianalüüse, tundlikkuse analüüse ja muid stressiteste (edaspidi stressitest ) ning talitluspidevuse plaane, mille eeldused tuleb regulaarselt ajakohastada.

(9) Likviidsusriski stressitestide tegemisel tuleb kasutada nii krediidiasutuse enda kui ka kogu turuga seotud stsenaariumi või nende kahe kombinatsiooni eri prognoosiperioodide ja stressiolude kohta, mis tuleb üle vaadata kord aastas. Stsenaariumides peab arvestama ka bilansiväliseid kohustusi ja muid tingimuslikke kohustusi, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 nimetatud sihtotstarbeliste väärtpaberistamisasutuste või muude eriotstarbeliste asutuste või isikute kohustusi, mille suhtes krediidiasutus tegutseb tehingu korraldajana või olulise suurusega likviidsustoetuse andjana.

(10) Likviidsuskriisi olukorras tegutsemiseks peab krediidiasutusel olema ka krediidiasutuse teises lepinguriigis asuvaid filiaale hõlmav likviidsuse talitluspidevuse plaan koos asjakohase strateegia ja võimaliku likviidsuspuudujäägi tekkimisel rakendatavate põhjalike meetmetega. Krediidiasutus peab likviidsuse talitluspidevuse plaani testima vähemalt kord aastas, ajakohastama seda käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud stressitestis kasutatavate stsenaariumide tulemuste alusel ja andma sellest aru krediidiasutuse juhatusele. Krediidiasutuse juhatus peab likviidsuse talitluspidevuse plaani heaks kiitma ning krediidiasutuse sisemist poliitikat ja protsesse selle alusel korrigeerima.

(11) Krediidiasutus peab ennetavalt võtma kasutusele vajalikud meetmed, et tagada likviidsuse talitluspidevuse plaani viivitamatu rakendamine. Nende meetmete hulka peab kuuluma tagatise hoidmine viivitamata kättesaadavana keskpangapoolse finantseerimise jaoks. See hõlmab tagatise hoidmist vajaduse korral teise lepinguriigi valuutas või kolmanda riigi valuutas, mille suhtes on krediidiasutusel riskipositsioon. Kui see on vajalik, tuleb tagatist hoida lepinguriigi territooriumil, kus krediidiasutusel on filiaal või kus ta osutab teenuseid, või kolmanda riigi territooriumil, mille valuuta suhtes on krediidiasutusel riskipositsioon.