KAS Art. 134¹Likvideerimismenetluse suhtes kohaldatav õigus

(1) Likvideerimismenetlus käesoleva jao tähenduses on teise lepinguriigi haldusasutuse või kohtu alustatud menetlus, mille käigus rahuldatakse võlausaldajate nõuded selle lepinguriigi krediidiasutuse ja tema filiaali või selles lepinguriigis asutatud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali vara arvel ja viiakse läbi muud lepinguriigi krediidiasutuse ja tema filiaali või selles lepinguriigis asutatud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali lõpetamiseks vajalikud toimingud, kaasa arvatud menetlus, mis lõpetatakse võlausaldajate nõusolekul, kompromissi kinnitamisega või muu sarnase kokkuleppe alusel.

(2) Käesolevas paragrahvis likvideerimismenetluse suhtes sätestatut kohaldatakse ka Eesti krediidiasutuse likvideerimismenetluse suhtes nii vabatahtliku kui ka sundlõpetamise korral, samuti tema pankrotimääruse tegemisele järgneva pankrotimenetluse suhtes ning kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamise suhtes.

(3) Likvideerimismenetlust kohaldatakse lepinguriigi krediidiasutuse ja tema filiaalide suhtes vastavalt krediidiasutuse päritoluriigi õigusele, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

(4) Likvideerimismenetluse suhtes kohaldatava õiguse määramisel kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse § 115 1 lõigete 4–14 sätteid.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel määratakse vastava riigi õigusega eelkõige kindlaks:

1) Eesti või teise lepinguriigi likvideeritava krediidiasutuse ja tema lepinguriigis asutatud filiaali või kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali (edaspidi käesolevas paragrahvis krediidiasutus või krediidiasutuse filiaal ) varade koosseis ja krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali poolt pärast likvideerimismenetluse alustamist omandatud varade õiguslik staatus;

2) krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali ja likvideerijate õigused ja kohustused;

3) tasaarvestuse kasutamise tingimused;

4) likvideerimismenetluse mõju lepingutele, mille üheks pooleks on krediidiasutus või krediidiasutuse filiaal;

5) likvideerimismenetluse mõju võlausaldajate poolt algatatud menetlustele, välja arvatud krediidiasutuselt või krediidiasutuse filiaalilt võõrandatud vara või õigust käsitlevad kohtuasjad, mis on Eesti kohtu menetluses;

6) krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali vastu esitatavad nõuded ja pärast likvideerimismenetluse alustamist esitatud nõuete menetlemise tingimused;

7) nõudest teatamine, nõude kontrollimine ja tunnustamine;

8) vara müügist laekunud raha jaotamine, nõuete rahuldamisjärgud ning võlausaldaja õigused juhul, kui tema nõue on asjaõigusliku tagatise realiseerimise või tasaarvestuse tulemusel üksnes osaliselt rahuldatud;

9) likvideerimismenetluse lõpetamise tingimused ja mõju, sealhulgas ka kompromissi puhul;

10) võlausaldajate õigused pärast likvideerimismenetluse lõpetamist;

11) likvideerimismenetluse käigus tehtud kulutuste kandja;

12) kõiki võlausaldajaid kahjustavate õigustoimingute kehtetuks või tagasivõidetavaks tunnistamist käsitlev kord.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punkti 12 ei kohaldata, kui nimetatud õigustoimingust kasu saanud isik tõendab, et selle õigustoimingu suhtes kohaldatakse muu lepinguriigi kui krediidiasutuse päritoluriigi õigust ja selle õiguse kohaselt ei ole alust õigustoimingu vaidlustamiseks.

(7) Likvideerimismenetluse käigus ei saa kehtetuks tunnistada või tagasi võita nõuete loovutamise tehinguid, mille krediidiasutus on teinud eesmärgiga moodustada pandikirjade tagatisvara kooskõlas pandikirjaseaduse §-s 31 1 sätestatuga, juhul kui nõude loovutamise tehing on tehtud enne sundlõpetamist ette nägeva kohtumääruse jõustumist või vabatahtliku lõpetamise otsuse vastuvõtmist.