KAS Art. 115¹Tervendamismeetmete suhtes kohaldatav õigus

(1) Tervendamismeetmed käesoleva seaduse tähenduses on teise lepinguriigi haldusasutuse või kohtu vastava menetluse (tervendamismenetlus) käigus läbi viidavad toimingud, mille eesmärk on säilitada või taastada vastava lepinguriigi krediidiasutuse ja tema filiaali või selles lepinguriigis asutatud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali maksevõime ning mis võivad mõjutada kolmandate isikute varasemaid õigusi või millega võib kaasneda maksete ja täitemenetluse peatamine või nõuete vähendamine. Tervendamismeetmetena käsitatakse ka finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatud Finantsinspektsiooni või muude pädevate ametiasutuste rakendatavaid kriisilahendusmeetmeid ja -õigusi.

(2) Käesolevas paragrahvis tervendamismeetmete ja -menetluse kohta sätestatut kohaldatakse ka Eesti krediidiasutusele ja tema lepinguriigis asutatud filiaalile ning kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaalile kehtestatud moratooriumi suhtes, samuti Eesti krediidiasutuse ning Eestis filiaali asutanud kolmanda riigi krediidiasutuse pankrotimääruse tegemisele eelneva pankrotimenetluse suhtes.

(3) Tervendamismeetmeid kohaldatakse lepinguriigi krediidiasutuse ja tema filiaalide suhtes vastavalt krediidiasutuse päritoluriigi õigusele, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

(4) Tervendamismenetluse tagajärjed pooleliolevale varalisele kohtuvaidlusele, milles on menetlusosaliseks Eesti või teise lepinguriigi krediidiasutus ja tema lepinguriigis asutatud filiaal või kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaal (edaspidi käesolevas paragrahvis krediidiasutus või krediidiasutuse filiaal ), määratakse asja menetleva lepinguriigi õiguse kohaselt.

(5) Vastavale lepingule või tehingule kohalduvat lepinguriigi õigust kohaldatakse tervendamismeetmete rakendamise tagajärgede suhtes:

1) töölepingule.

2)

3)

4)

(5¹) Vastavale lepingule või tehingule kohalduvat õigust kohaldatakse tervendamismeetmete rakendamise tagajärgede suhtes:

1) tasaarvestuskokkuleppele väärtpaberituru seaduse § 229 4 tähenduses, ilma et see piiraks finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-de 43 ja 44 kohaldamist;

2) repotehingule Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/2365, mis käsitleb väärtpaberitega finantseerimise tehingute ja uuesti kasutamise läbipaistvust ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 337, 23.12.2015, lk 1–34), tähenduses, ilma et see piiraks käesoleva paragrahvi lõike 8 või finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-de 43 ja 44 kohaldamist;

3) reguleeritud väärtpaberiturul tehtavale tehingule, kui käesoleva paragrahvi lõikest 8 ei tulene teisiti.

(6) Tervendamismeetmete rakendamise tagajärgede suhtes lepingule, millest tuleneb kinnisasja omandamise või kasutamise õigus, ning krediidiasutusele või krediidiasutuse filiaalile kuuluva kinnisasja käsutustehingu kehtivusele, kui tehing on tehtud pärast selle krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali suhtes tervendamismeetmete rakendamist, kohaldatakse selle lepinguriigi õigust, kus kinnisasi asub.

(7) Tervendamismeetmete rakendamise tagajärgede suhtes isiku õigustele seoses avalikku registrisse kantava kinnisasja, laeva või õhusõidukiga ning krediidiasutusele või krediidiasutuse filiaalile kuuluva laeva või õhusõiduki käsutustehingu kehtivusele, kui tehing on tehtud pärast selle krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali suhtes tervendamismeetmete rakendamist, kohaldatakse registri üle järelevalvet teostava lepinguriigi õigust.

(8) Tervendamismeetmete rakendamise tagajärgede suhtes isiku õigustele seoses registreeritava väärtpaberiga ning krediidiasutusele või krediidiasutuse filiaalile kuuluva registreeritud väärtpaberi käsutustehingu kehtivusele, kui tehing on tehtud pärast selle krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali suhtes tervendamismeetmete rakendamist, kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse seaduse §-s 23 1 sätestatut.

(9) Tervendamismeetmete rakendamine ei mõjuta võlausaldaja õigust oma nõuet krediidiasutuse nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestus on lubatud krediidiasutuse nõudele kohaldatava õiguse kohaselt.

(10) Tervendamismeetmete rakendamine ei mõjuta võlausaldaja või kolmanda isiku asjaõigust, mis koormab menetluse algatamise ajal teises lepinguriigis asuvat krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali eset, eelkõige:

1) pandiõigusest tulenevat eseme müügiõigust;

2) nõude rahuldamise eesõigust, mis tuleneb eelkõige pandiõigusest või tagatisloovutamise kokkuleppest;

3) õigust asi välja nõuda igaühelt, kes seda õigusliku aluseta valdab;

4) õigust eseme viljadele.

(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatut kohaldatakse ka nimetatud lõikes sätestatud asjaõiguse omandamise õigusele, mis on kantud avalikku registrisse ning kehtib kolmandate isikute suhtes.

(12) Tervendamismeetmete rakendamine krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali suhtes ei mõjuta selle krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali poolt omandatava vallasasja müüja omandireservatsioonist tulenevaid õigusi, kui tervendamismeetmete rakendamise ajal asus vallasasi lepinguriigis, kus ei otsustatud tervendamismeetmete rakendamist.

(13) Tervendamismeetmete rakendamine vallasasja müüva krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali suhtes ei anna pärast asja valduse üleandmist õigust müügilepingu tühistamiseks või lõpetamiseks ega takista asja omandamist ostja poolt, kui tervendamismeetmete rakendamise ajal asus vallasasi lepinguriigis, kus ei otsustatud tervendamismeetmete rakendamist.

(14) Käesoleva paragrahvi lõigetes 9, 10, 12 ja 13 sätestatud tehingute kehtetuks tunnistamisele võlausaldajate huvide kahjustamise tõttu kohaldatakse krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali päritoluriigi õigust.

(15) Kohtu poolt tervendamismeetmete rakendamisel ei kohaldata lepinguriigi krediidiasutuse päritoluriigi õigust, kui üheaegselt on täidetud järgmised tingimused:

1) kohtu poolt rakendatav tervendamismeede näeb ette enne selle meetme rakendamist teostatud ja võlausaldajaid tervikuna kahjustavate õigustoimingute kehtetuks või tagasivõidetavaks tunnistamise korra;

2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud õigustoimingust kasu saanud isik tõendab, et selle õigustoimingu suhtes kohaldatakse muu lepinguriigi kui krediidiasutuse päritoluriigi õigust ja selle õiguse kohaselt ei ole alust õigustoimingu vaidlustamiseks.