EraKS Art. 22³Riigi osalemine eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises

(1) Erakooli pidaja võib esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile taotluse, et saada eraüldhariduskooli tegevuskulude katmiseks riigieelarvest toetust (edaspidi tegevuskulutoetus ).

(2) Tegevuskulutoetuse saamiseks esitab erakooli pidaja andmed, mis tõendavad käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõuete täitmist.

(3) Haridus- ja Teadusministeerium eraldab erakooli pidajale tegevuskulutoetust järgmiste nõuete täitmise korral:

1) eraüldhariduskool, millele tegevuskulutoetust taotletakse, on tegutsenud vähemalt neli aastat ja selle tegutsemiseks on antud tähtajatu tegevusluba vähemalt ühe kooliastme osas;

2) eraüldhariduskoolis ei ole õppemaksu või see ei ole ühegi õpilase jaoks kuus suurem kui 25 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutöötasu alammäärast;

3) erakooli pidaja investeerib kogu eraüldhariduskooli tegevusest saadud kasumi eraüldhariduskooli õppe- ja kasvatustegevusse, sealhulgas õpikeskkonda;

4) erakooli pidaja tagab, et eraüldhariduskooli eelarve ja hariduskulud on avalikud;

5) erakooli pidajal puudub maksuvõlg riigi ees või maksuvõla tasumine on ajatatud;

6) erakooli pidaja taotlusel on kohaliku omavalitsuse üksus, mille haldusterritooriumil eraüldhariduskool tegutseb, andnud Haridus- ja Teadusministeeriumile nõusoleku eraüldhariduskoolile tegevuskulutoetuse eraldamiseks. Nõusoleku põhjendamisel lähtub kohaliku omavalitsuse üksus hariduse kättesaadavuse ja mitmekesisuse tagamisest ning õppekohtade vajalikkusest oma haldusterritooriumil.

(4) Kui kohaliku omavalitsuse üksus, mille haldusterritooriumil eraüldhariduskool tegutseb, ei ole andnud nõusolekut eraüldhariduskoolile tegevuskulutoetuse eraldamiseks, võib Haridus- ja Teadusministeerium erandjuhul tegevuskulutoetuse eraldada juhul, kui muud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tegevuskulutoetuse eraldamise nõuded on täidetud ja tegevuskulutoetuse eraldamine on vajalik hariduse mitmekesisuse tagamiseks.

(5) Haridus- ja Teadusministeerium ei eralda tegevuskulutoetust, kui on tuvastatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõuete mittetäitmine või kui erakooli pidaja on esitanud taotluse tegevuskulutoetuse saamise lõpetamiseks.

(6) Haridus- ja Teadusministeerium võib tegevuskulutoetuse eraldamata jätta, kui on tekkinud põhjendatud kahtlus, et eraüldhariduskooli õppekohtade loomisega asendatakse kohaliku omavalitsuse üksusele pandud hariduse kättesaadavuse tagamise kohustuse täitmist.

(7) Õppemaks käesoleva paragrahvi tähenduses on õpilaselt või tema vanemalt nõutav mistahes tasu õpilase eraüldhariduskooli vastuvõtmise või õppekava täitmise, sealhulgas õpikeskkonna loomise eest. Õppemaksu hulka ei arvata õppekavaväliste tegevuste kulusid, sealhulgas huvitegevuse ja pikapäevarühma kulusid ning koolitoidu, majutuse, transpordi ja muude õppimist toetavate teenustega seotud kulusid.

(8) Tegevuskulutoetuse suuruse arvutamise aluseks on tegevuskulutoetuse eraldamisele eelneva kalendriaasta:

1) eraüldhariduskoolis õppivate õpilaste arv 10. novembri seisuga Eesti Hariduse Infosüsteemi alusel ja

2) selle kohaliku omavalitsuse üksuse, mille haldusterritooriumil eraüldhariduskool tegutseb, üldhariduskooli õppekoha keskmine tegevuskulu, kuid mitte rohkem kui põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 83 lõike 7 alusel kehtestatud piirmäär.

(9) Tegevuskulutoetuse eraldamiseks sõlmivad erakooli pidaja ning Haridus- ja Teadusministeerium igal aastal lepingu.

(10) Haridus- ja Teadusministeeriumil on õigus eraldatud tegevuskulutoetus tagasi nõuda, kui tegevuskulutoetus on eraldatud ebaõigete andmete alusel.