RelvS Art. 35³Andmete säilitamine

(1) Teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud andmeid säilitatakse järgmiselt:

1) relvade, sealhulgas laskekõlbmatute relvade, tulirelva oluliste osade, lisaseadmete, piiratud käibega padrunisalvede, laskemoona, püssirohu ja sütikute andmed – 30 aastat pärast nende hävitamist, lammutamist, kandmist sõjaväerelvade registrisse, andmist riikliku ekspertiisiasutuse relvakogusse või muuseumi relvakollektsiooni või nende Eestist alaliselt välja viimist;

2) isikute isikuandmed – 30 aastat pärast isikule käesoleva seaduse alusel antud õiguse lõppemist.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed ja nendega seotud isikuandmed peavad olema kättesaadavad:

1) pädevatele asutustele käesoleva seaduse alusel loa andmise ja kehtetuks tunnistamise eesmärgil ning pädevatele asutustele tollimenetluste tarbeks kümne aasta jooksul pärast tulirelva või tulirelva oluliste osade hävitamist;

2) asutustele, kes on pädevad kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise ning kriminaalkaristuste täitmisele pööramise valdkonnas, 30 aasta jooksul pärast tulirelva või tulirelva oluliste osade hävitamist.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tähtaja möödumisel kustutatakse isikuandmed, välja arvatud juhul, kui isikuandmed on edastatud kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise või nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise valdkonnas pädevale asutusele ning neid kasutatakse kõnealusel konkreetsel eesmärgil või muudele asutustele seaduses ettenähtud eesmärgil.

(4) Kui taotlus jäetakse käesoleva seaduse alusel läbi vaatamata või keeldutakse loa väljastamisest, samuti kui leitud relv antakse üle Politsei- ja Piirivalveametile ning isik ei soovi seda endale saada, säilitatakse haldusmenetluses kogutud isikuandmeid nende kogumise ajendiks olnud ülesande täitmise kestel, kuid mitte kauem kui kümme aastat menetluses otsuse tegemisest või otsusega seotud õigusvaidluse lahendamiseni.

(5) Kui loa väljastamisest on käesoleva seaduse § 2 1 lõike 4 punktis 1, 2, 3, 4 või 5 nimetatud juhul keeldutud, pikendatakse säilitustähtaega vajaduse korral kümme aastat.