FIS Art. 46³Koostöö Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusega ja seotud organisatsioonidega

(1) Inspektsioon teavitab teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust, kes teostab finantsjärelevalvet tööandjapensioni pakkuva ettevõtja üle, Eestis piiriüleselt tööandjapensioni teenust pakkuvast ning selleks Inspektsioonilt loa saanud ettevõtjast.

(2) Inspektsioon teavitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutust, kui tööandjapensionide skeemidele kohaldatakse usaldatavusnormatiivi nõudeid, mida ei hõlma Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37–85) artikli 11 lõikes 1 osutatud riigisisesed sotsiaal- ja tööõigusaktid, ning ajakohastab seda teavet vähemalt iga kahe aasta tagant.

(2¹) Inspektsioon teavitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutust tööandja pensionifondist ja määratud väljamaksetega tööandja pensionifondist, mida pakutakse teistes lepinguriikides, nimetades need lepinguriigid.

(2²) Inspektsioon teavitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutust tööandja pensionifondist, mille valitsemise loa ta on fondivalitsejalt ära võtnud, ja määratud väljamaksetega tööandja pensionifondist, kellelt ta on tegevusloa ära võtnud.

(3) Inspektsioon edastab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusele kord aastas järgmise teabe:

1) kindlustustegevuse seaduse §-s 234 sätestatud lisakapitalinõude keskmine suurus kindlustusandja kohta;

2) eelmisel perioodil määratud lisakapitalinõude osakaal solventsuskapitalinõudest kõigi kindlustusandjate kohta tervikuna ning elukindlustusandjate, edasikindlustusandjate, kahjukindlustusandjate ja kindlustustegevuse seaduse § 16 lõikes 6 nimetatud kindlustusandjate kohta eraldi;

3) käesoleva lõike punktis 2 sätestatud iga avalikustamise kohta lisakapitalinõude osakaal, mis on määratud vastavalt kindlustustegevuse seaduse § 234 lõike 1 punktidele 1–3;

4) kindlustusandjate arv, kelle suhtes kohaldatakse kindlustustegevuse seaduse § 124 lõigetes 1 ja 2 sätestatud regulaarsete järelevalveliste aruannete esitamise erisusi, koos nende kindlustusandjate kapitalinõuete, tehniliste eraldiste, kindlustusmaksete ja vara mahu osakaaluga vastavalt kõikide kindlustusandjate kapitalinõuete, tehniliste eraldiste, kindlustusmaksete ja vara mahust;

5) koondaruanne kindlustustegevuse seaduse § 224 lõikes 1 2 viidatud kohustuste rikkumistega seoses väärteoasjades tehtud lahendite ja haldusaktide kohta.

(4) Kui Inspektsioon on kindlustusgrupi järelevalve teostaja, edastab ta Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusele kord aastas kindlustusgruppide arvu, kelle suhtes kohaldatakse kindlustustegevuse seaduse § 124 lõikes 7 sätestatud kindlustusgrupi järelevalvelise aruandluse erisusi, koos nende kindlustusgruppide kapitalinõuete, kindlustusmaksete, tehniliste eraldiste ja vara mahu osakaaluga vastavalt kõikide kindlustusgruppide kapitalinõuete, kindlustusmaksete, tehniliste eraldiste ja vara mahust.

(5) Inspektsioon edastab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusele teabe, mida Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus vajab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (uuesti sõnastatud) (ELT L 26, 02.02.2016, lk 19–59), artikli 3 lõikes 4 sätestatud kohustuse täitmiseks.

(6) Inspektsioon teavitab kindlustustegevuse seaduse § 224 lõikes 1 2 viidatud kohustuse rikkumisega seoses väärteoasjas tehtud lahendist või haldusaktist Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutust ning esitab teabe lahendi avalikustamise või kindlustustegevuse seaduse § 224 lõike 1 5 alusel avalikustamata jätmise kohta.

(7) Inspektsioon teavitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutust ja teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust, kui:

1) tegevusluba taotleva kindlustusandja tegevuskavast ilmneb, et osa kindlustusandja kavandatavast tegevusest näeb ette kindlustustegevuse teises lepinguriigis ning selline tegevus on lepinguriigi kindlustusturu seisukohast tõenäoliselt oluline;

2) sellise Eesti kindlustusandja finantsolukord, kes tegeleb teises lepinguriigis kindlustustegevusega, on Inspektsiooni hinnangul halvenenud või ilmnenud on muud riskid ning nendel asjaoludel võib olla piiriülene mõju.

(8) Kui Inspektsioonil on tõsine ja põhjendatud kahtlus seoses teise lepinguriigi kindlustusandja tegevusega Eestis, eelkõige kui on oht kindlustuse klientide kaitse tagamisele, võib ta erinevalt kindlustustegevuse seaduse § 237 lõigetes 4 ja 5 sätestatust teavitada teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust kohe oma kahtlusest.

(9) Käesoleva paragrahvi lõigete 7 ja 8 alusel esitatud teavitused peavad olema piisavalt põhjalikud, et võimaldada nende sisu nõuetekohast hindamist.

(10) Kui Inspektsioon ja teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus ei jõua käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud kahtluse korral võetavates meetmetes kokkuleppele, võib Inspektsioon pöörduda abi saamiseks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse poole.