MaaRS Art. 31³Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa omandamine

(1) Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa omandamise menetlus algab piirneva kinnisasja omaniku taotluse esitamisega või menetluse algatamisega valla- või linnavalitsuse või Maa- ja Ruumiameti poolt. Maa liidetakse kinnisasjale juurdelõike tegemisega piiri muutmise teel maakorraldusseaduses sätestatud alustel, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

(2) Valla- või linnavalitsus või Maa- ja Ruumiamet teeb kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa omandisse andmise eeltoimingud, mille käigus selgitab välja kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa ning koostab maaüksuse asendiplaani, kandes maa piirid katastrikaardi väljatrükile, millelt nähtuvad selgelt piirnevate kinnisasjade piirid ja katastritunnused. Valla- või linnavalitsus selgitab välja, kas kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa kohta on esitatud maa tagastamise või ostueesõigusega erastamise avaldusi või on algatatud maa riigi omandisse jätmise menetlus või kas piirneva kinnisasja riigivara valitseja on huvitatud nimetatud maa riigi omandisse jätmisest või kas on otstarbekas maa liita piirneva munitsipaalomandis oleva kinnisasjaga.

(3) (4) Pärast kinnisasjale juurdelõike tegemise võimalikkuse väljaselgitamist edastatakse maakorralduskava ja tehakse ettepanek maa omandamiseks kinnisasjade omanikele, kelle kinnisasjaga on planeeringu ja maakorralduse nõuetest lähtudes võimalik juurdelõige liita. Maa omandamise ettepanekut ei tehta selle kinnisasja omanikule, kellele kuuluv kinnisasi kuulub looduskaitseseaduse § 20 alusel riigi poolt omandamisele. Ettepaneku saanud isikul on õigus maakorralduse läbiviija määratud tähtaja jooksul esitada taotlus maa omandamiseks. Määratud tähtaja jooksul taotluse esitamata jätmise korral loetakse isik maa omandamisest loobunuks.

(5) Lähtuvalt planeeringu ja maakorralduse nõuetest on maakorralduse läbiviijal õigus otsustada, kas on otstarbekas kinnisasjaga liitmiseks sobiv maa jagada või jätta jagamata.

(6) Kui kinnisasjaga liitmiseks sobivat maad taotletakse osaliselt või tervikuna riigi omandisse või munitsipaalomandisse ja selle liitmine riigi või kohaliku omavalitsuse omandis oleva maaga on planeeringu ja maakorralduse nõuetega kooskõlas, ei kuulu riigi või kohaliku omavalitsuse omandisse taotletav osa maast jagamisele teiste maad omandada soovivate isikute vahel.

(6¹) Käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud menetlustoiminguid ei tehta, kui kinnisasjaga liitmiseks sobivast maast tehakse juurdelõige riigile või kohalikule omavalitsusele kuuluvale kinnisasjale.

(7) Käesoleva paragrahvi alusel maa omandamisega seotud kulud kannab maa omandaja.

(8) Maakorralduse tulemusel tekkiva katastriüksuse sihtotstarbeks määratakse selle kinnisasja sihtotstarve, millega juurdelõige liidetakse. Kui juurdelõikena liidetava maa tegelik kasutus sellest erineb, võib katastriüksusele määrata mitu sihtotstarvet. Sihtotstarbe määramise otsuses märgitakse ka liidetava osa sihtotstarve.

(9) Omandatava maa eest tasutakse Maa- ja Ruumiametile hüvitis, mille määramisel võetakse aluseks maa korraliste hindamiste tulemuste alusel määratud madalaim maa maksustamishind. Metsamaa omandamisel lisatakse hüvitisele kasvava metsa maksumus, mis määratakse samadel alustel nagu maa ostueesõigusega erastamisel.

(9¹) Omandatava maa eest hüvitise tasumisel saab kasutada järelmaksu vastavalt käesoleva seaduse § 22 3 7. ja 8. lõikele. Järelmaksu tasumise tagamiseks koormatakse hüpoteegiga kinnisasi, millega juurdelõige liidetakse. Hüpoteegi seadmisele, väljaostuvõla tasumisele ja hüpoteegi haldamisele kohaldatakse käesoleva seaduse VIII 2 . osas sätestatut.

(10) Iseseisva kasutusvõimaluseta maast piirnevale kinnisasjale juurdelõike tegemise, tähtaegade määramise, juurdelõike eest hüvitise ja muude kulude tasumise korra ning menetlustoimingute tegijad kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=118122025009&id=112032022022 määrusega.

(11) Kui maa-alal, mille kohta kohalik omavalitsus on algatanud detailplaneeringu, on käesoleva seaduse § 31 2 1. lõikes nimetatud maad, viiakse selle maa omandamise menetlus läbi samal ajal planeerimismenetlusega, sõltumata sellest, kas kõik piirnevad kinnisasjad asuvad planeeritaval maa-alal või mitte.

(12) Maakorraldusseaduse § 30 1 4. lõike alusel tehtavas otsuses määratakse omandatava maa eest tasumisele kuuluva hüvitise suurus, tasumise kord ja järelmaksuga tasumise korral hüpoteegi seadmise tingimused ning muud olulised asjaolud.

(13) Maakorralduse tulemusena registreeritakse katastriüksuse piiride muudatus maakatastris pärast hüvitise tasumist või järelmaksulepingu sõlmimist ja hüpoteegi seadmist.

(14) Juurdelõikena omandatava maa omandiõigus läheb omandajale üle samas ulatuses, mis tal oli kinnisasja suhtes, millega juurdelõige liidetakse. Maakorralduse tulemusel ei muutu abikaasa lahusvara hulka kuuluv kinnisasi ega sellega liidetud juurdelõige abikaasade ühisvaraks.

(15) Kui juurdelõige liidetakse riigi omandis oleva kinnisasjaga, mis on maareformi käigus koormatud hoonestusõiguse või kasutusvaldusega, laienevad kogu moodustatud kinnisasjale nimetatud asjaõigustest tulenevad hoonestaja või kasutusvaldaja õigused ja kohustused.