MGS Art. 17¹Veeldatud gaasi terminali halduri ülesanded

(1) Gaasiettevõtja, kellele kuulub veeldatud gaasi terminal, määrab veeldatud gaasi terminali halduri. Veeldatud gaasi terminali halduriks võib veeldatud gaasi terminali omanik määrata iseenda või teise ettevõtja. Veeldatud gaasi terminali omanik teavitab Konkurentsiametit terminali halduri määramisest.

(2) Terminali haldur täidab järgmisi ülesandeid:

1) hooldab ja arendab veeldatud gaasi terminali, et tagada teenuse osutamise kohustus;

2) tagab juurdepääsu kolmandatele isikutele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 715/2009 sätestatud nõuete kohaselt;

3) täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 715/2009 sätestatud veeldatud gaasi terminali halduri kohustusi võimsuse jaotamise põhimõtete, ülekoormuse juhtimise reeglite, võimsustega kauplemise, läbipaistvusnõuete ja andmete säilitamise kohta;

4) järgib turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet;

5) annab süsteemihaldurile, teistele terminali halduritele ja teistele võrguettevõtjatele vajalikku teavet, et tagada gaasi ülekanne kooskõlas ühendatud võrkude töökindla ja tõhusa kasutamisega.

(2¹) Terminali haldur on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 11 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.

(2²) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.

(3) Terminali haldur ei tohi avaldada oma ülesannete täitmise käigus teatavaks saanud ärisaladust kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui teabe avaldamine on ette nähtud seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks.

(4) Terminali haldur kooskõlastab terminali kasutamise lepingu tüüptingimused ja tariifide arvutamise metoodika Konkurentsiametiga.

(5) Veeldatud gaasi terminali kasutamise tariifid kujundatakse selliselt, et oleks tagatud:

1) vajalike tegevuskulude katmine;

2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;

3) keskkonnanõuete täitmine;

4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;

5) põhjendatud tulukus.