VKS Art. 2¹Tarbimisse lubatud biokütuse ja kestlike lennukikütuste osakaal

(1) Kütuse müüjal, kelle kohta on majandustegevuse registrisse kantud kütuse tarbimisse lubamise märge või kütuse maksuladustamise lõpetamise märge, ja kütuse impordi tegevusluba omaval isikul (edaspidi koos tarnija ) peab tarbimisse lubatud bensiini, diislikütuse, biokütuse ja maanteetranspordis kasutusse antud elektrienergia koguenergias biokütuse või lõpptarbimisse antud biometaani, vesiniku või elektrienergia koguenergia osakaal poolaasta kaalutud keskmise väärtusena 30. juuni ja 31. detsembri seisuga olema vähemalt 7,5 protsenti.

(1¹) Kui tarnija on kalendriaasta esimesel poolaastal täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust suuremas ulatuses, kui seadus ette näeb, võib ta esimese poolaasta kohustust ületava osa võtta arvesse sama kalendriaasta teise poolaasta kohustuse täitmisel või müüa selle käesoleva seaduse §-des 2 2 ja 2 6 sätestatud korras teisele tarnijale, kes võib võtta seda arvesse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmisel vastava kalendriaasta teisel poolaastal.

(1²) Lennukikütuse tarnimisel ja tankimisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2405 artiklis 4 ja I lisas kehtestatud kestliku lennukikütuse osakaalu nõudest. Kestliku lennukikütuse osakaalu nõuet ei rakendata kütuse puhul, mis on tarbimisse lubatud vedelkütusevaru seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud juhul ja hädaolukorra seaduse § 18 3 lõikes 1 või 2 nimetatud otsuse alusel.

(1³) Lennukikütuse tarnija, kellel on tekkinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2405 artiklis 4 ja I lisas kestliku lennukikütuse miinimumosakaalu suhtes kehtestatud kohustuste täitmisel puudujääk, peab tarnima järgmisel aruandeperioodil turule lisaks asjaomase aruandeperioodi kohustuslikus koguses lennukikütusele ka sellises koguses kütuse, mis on võrdne selle puudujäägiga, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2405 artikli 12 lõike 8 kohast erandit sünteetilistele kütustele.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmiseks arvesse võetav biokütus ja biometaan peavad vastama energiamajanduse korralduse seaduse §-s 32 3 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele ja atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 punkti 2 alusel kehtestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 IX lisas nimetatud toorainetest toodetud biokütuse energiasisaldus võetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel arvesse kahekordsena.

(4) (4¹) Lõpptarbimisse antud elektrienergia energiasisaldus võetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel arvesse neljakordsena.

(4²) Lõpptarbimisse antud elektrienergia osakaalu arvutamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

1) kui lõpptarbimisse antud elektrienergia pärines võrgust elektrituruseaduse tähenduses, kujuneb lõpptarbimisse antud elektrienergia koguseks mõõtepunktis tarbitud elektrienergia kogus megadžaulides korrutatuna lõpptarbimisse andmise aastale eelnenud üle-eelmise aasta riigi taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia osakaaluga elektrienergia lõpptarbimisest protsentides;

2) kui lõpptarbimisse antud elektrienergia pärines üksnes taastuvast energiaallikast elektrienergiat tootvast tootmisseadmest otseliini kaudu elektrituruseaduse tähenduses, on lõpptarbimisse antud elektrienergia kogus võrdne samas mõõtepunktis lõpptarbimisse antud elektrienergia kogusega.

(4³) Lõpptarbimisse antud Euroopa Liidu teisest liikmesriigist pärit biometaani võetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel arvesse, kui on täidetud järgmised nõuded:

1) biometaan on füüsiliselt jõudnud lõpptarbimisse andva isikuni kas gaasivõrgu või konteinertranspordi kaudu;

2) lähteriigis väljastatud biometaani päritolutunnistus ja energiamajanduse korralduse seaduse §-s 32 3 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele ja atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 punkti 2 alusel kehtestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele vastavuse tõendus on liikunud lõpptarbimisse andva isiku omandusse ning tarbimisse andja on nendega tõendanud biometaani tarbimisse andmist Eestis;

3) biometaani tootmiseks ei ole teine Euroopa Liidu liikmesriik andnud investeeringutoetust ega muud toetust riikliku toetuskava kaudu;

4) lähteriigi energiabilansist on Eestisse edastatud biometaani kogus välja arvatud.

(4⁴) Lõpptarbimisse antud Eestis toodetud biometaan võetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel arvesse, kui see on sisestatud gaasivõrku või füüsiliselt tarnitud Eesti maantee- või raudteetransporti.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud biokütuse koguenergia kohustuslikku osakaalu võib Vabariigi Valitsus korraldusega vähendada, kui muu tegevuse tulemusena saavutatav taastuvast energiaallikast toodetud energia osakaal maantee- ja raudteetranspordis on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustusest eeldatavasti vähemalt 0,2 protsendi võrra suurem. Vähendamise ulatus ei tohi olla suurem kui muu tegevuse tulemusena saavutatud taastuvast energiaallikast toodetud energia osakaalu nimetatud kasv.

(6) Koguenergia arvutamise meetodi ning kütuse ja biokütuse energiasisalduse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026044&id=104052018020 määrusega.

(7) Kui tarbimisse lubatakse biokütus, mille energiasisaldus ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatavas määruses sätestatule, esitab tarnija käesoleva seaduse § 2 4 lõikes 1 nimetatud aruandes biokütuse energiasisalduse ja selle määramise aluseks oleva standardi nime.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust ja lõikes 9 nimetatud täiustatud biokütuse kohustusliku osakaalu nõuet ei rakendata:

1) oktaaniarvuga 98 bensiini puhul;

2) kütuse puhul, mis on võetud kasutusele vedelkütusevaru seaduse § 5 lõikes 5 nimetatud vedelkütusevaru uuendamisel;

3) kütuse puhul, mis on tarbimisse lubatud vedelkütusevaru seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud varustamisraskuste korral kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 101 lõikes 1, 2 või 3 nimetatud otsuse alusel;

4) kütuse puhul, mis on tarbimisse lubatud vedelkütusega varustamisest tingitud kriisiolukorra ajal.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud bensiini, diislikütuse ja biokütuse koguenergias peab täiustatud biokütuse osakaal olema vähemalt 0,5 protsenti. Esimese põlvkonna biokütuse koguenergia osakaalu, mis ületab 0,5 protsenti kütuse koguenergiast, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel arvesse ei võeta.

(10) (11) Tarbimisse lubatud kütuse ja biokütuse koguenergias peab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 IX lisa B osas nimetatud lähteainetest toodetud biokütuse osakaal olema väiksem kui 1,7 protsenti.