EnKS Art. 32³Biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud taastuvenergia osakaalu arvutamise põhimõtted ning nende kütuste säästlikkusele vastavuse tõendamise nõuded ja kriteeriumid

(1) Põllumajanduslikust biomassist toodetud biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud energiat võetakse käesoleva seaduse § 32 2 lõikes 2 sätestatud osakaalu arvutamisel arvesse juhtudel, kui põllumajanduslikust biomassist toodetud biokütust, vedelat biokütust ja biomasskütust ei toodeta toorainest, mis on saadud maa-alalt, millel oli 2008. aasta 1. jaanuariks või on pärast seda vähemalt üks järgmistest staatustest:

1) põlismets ja muu metsamaa, täpsemalt kohalike puuliikidega mets ja muu metsamaa, kus ei ole selgeid märke inimtegevusest ja kus ökoloogilised protsessid ei ole olulisel määral häiritud, ning loodusmetsad, täpsemalt metsad, kus võib leida mõningaid inimtegevuse jälgi, ent need ei ole ulatuslikud ega ole oluliselt muutnud puistu looduslikkust, ning mis on vastavalt määratletud ja kaardistatud;

2) suure elurikkusega mets ja muu metsamaa, mis on liigirikas ja rikkumata või mille on asjaomane pädev asutus tunnistanud suure elurikkusega maa-alaks, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et asjaomase tooraine tootmine ei olnud vastava maa-ala looduskaitse-eesmärkidega vastuolus;

3) maa-ala, mis on looduskaitseseaduse alusel kaitse all, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et tooraine kogumine ei olnud kaitstava loodusobjekti eesmärkidega vastuolus;

4) maa-ala, mis on määratud selliste haruldaste, ohustatud või väljasuremisohus ökosüsteemide või liikide kaitse alaks, mida on tunnustatud rahvusvahelistes lepingutes või mis on kantud valitsusvaheliste organisatsioonide või Rahvusvahelise Looduskaitse Liidu koostatud nimekirjadesse, tingimusel et neid tunnustatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 30 lõike 4 esimesele lõigule, kui ei esitata tõendeid, et asjaomase tooraine tootmine ei olnud nende looduskaitse-eesmärkidega vastuolus;

5) üle ühe hektari suurune looduslik rohumaa;

6) üle ühe hektari suurune mittelooduslik rohumaa, mille on pädev asutus tunnistanud suure elurikkusega maa-alaks, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et toorainet on vaja koguda selle kui suure elurikkusega rohumaa seisundi säilimiseks;

7) turbaala, kui ei esitata tõendeid selle kohta, et selle tooraine viljelus ja kogumine ei too kaasa varem kuivendamata pinnase kuivendamist;

8) nõmm.

(1¹) Põllumajanduslikust biomassist toodetud biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud energiat võetakse käesoleva seaduse § 32 2 lõikes 2 sätestatud osakaalu arvutamisel arvesse järgmistel juhtudel:

1) põllumajandusmaa jäätmetest ja jääkidest toodetud biokütuse, vedela biokütuse ja biomasskütuse tootmiseks on olemas seire- või halduskava, mis käsitleb kütuse tootmise mõju pinnase kvaliteedile ja süsinikusisaldusele;

2) biokütust, vedelat biokütust ja põllumajanduslikust biomassist toodetud biomasskütust ei toodeta toorainest, mis on saadud käesoleva paragrahvi lõike 6 tähenduses suure süsinikuvaruga maa-alalt.

(1²) Käesoleva paragrahvi lõike 1 1 punkti 2 ei kohaldata, kui tooraine hankimisega säilib maa-alal sama staatus kui 2008. aasta 1. jaanuaril.

(2) Metsa biomassist toodetud biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud energiat võetakse käesoleva seaduse § 32 2 lõikes 2 sätestatud osakaalu arvutamisel arvesse, kui toodetud energia vastab:

1) metsaseaduses metsa majandamise kohta sätestatud nõuetele;

2) looduskaitseseaduses kaitsealade, hoiualade ja püsielupaikade, biomassi hankimisala asukohast tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse kaitstavate loodusobjektide ning metsaseaduses vääriselupaikade kohta sätestatud nõuetele;

3) atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruses sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudele peavad metsa biomassist toodetud biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused vastama järgmistele maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse kriteeriumidele:

1) metsa biomassi päritoluriik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon on Pariisi kliimakokkuleppe osaline;

2) metsa biomassi päritoluriik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon on ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsile teatanud oma riiklikult kindlaksmääratud panuse, mis hõlmab põllumajanduse, metsanduse ja maakasutuse heidet ja selle sidujates sidumist ning millega tagatakse, et biomassi varumisega seotud süsinikuvaru muutusi võetakse arvesse riiklikus kohustuses vähendada või piirata kasvuhoonegaaside heitkoguseid riiklikult kindlaksmääratud panuse võrra, või on kehtestanud Pariisi kliimakokkuleppe artikli 5 kohaselt riigisisese või piirkondliku õiguse, mida kohaldatakse varumispiirkonnas süsinikuvaru ja sidujate kaitsmiseks ja suurendamiseks, ning on tõendanud, et teatatud maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori heitkogused ei ole suuremad kui sidujates seotud kogused;

3) biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tootmine omamaise metsa biomassist peab olema kooskõlas kohustuste ja eesmärkidega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/841, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (ELT L 156, 19.06.2018, lk 1–25), artiklis 4, ning abinõude ja meetmetega, mis on kirjeldatud käesoleva seaduse § 3 lõikes 9 nimetatud lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas.

(4) Teisest Euroopa Liidu liikmesriigist või kolmandast riigist pärineva metsa biomassist toodetud biomasskütusest toodetud energiat võetakse käesoleva seaduse § 32 2 lõikes 2 sätestatud osakaalu arvutamisel arvesse, kui vastava riigi õigusaktid sisaldavad sätteid, mille kohaselt:

1) metsa biomassi varumine on seaduslik ja raiutud alad uuendatakse metsaseaduses sätestatud tingimuste kohaselt;

2) rahvusvahelise või riigisisese õiguse alusel või asjakohase pädeva asutuse poolt looduskaitsealadeks määratud maa-alad on kaitstud, et säilitada elurikkust ja ennetada elupaikade hävimist, kui ei esitata tõendeid, et metsa biomassi varumine ei olnud nende looduskaitse eesmärkidega vastuolus;

3) metsa biomassi varumisel võetakse arvesse pinnase kvaliteedi, elurikkuse ja metsa pikaajalise tootmisvõime säilitamist või suurendatakse seda;

4) metsa biomassi varumine on kooskõlas metsa kestliku majandamise põhimõttega;

5) metsa biomassi varumine on kooskõlas lageraiete ülemmääradega ning kohalikes tingimustes ja ökoloogiliselt sobivate lagupuidu eemaldamise ülemmääradega ning järgitakse selliste raiesüsteemide kasutamise nõudeid, mille puhul kahjulik mõju pinnase kvaliteedile, elurikkusele ja elupaikadele on võimalikult väike.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud asjaolud ei ole tõendatavad, võetakse energiat käesoleva seaduse § 32 2 lõikes 2 sätestatud taastuvenergia osakaalu arvutamisel ja taastuvenergia tootmise eest toetuste maksmisel arvesse, kui kütuse tootja või kütuse kasutaja rakendab metsa hankimisala tasandil juhtimissüsteeme, millega tagatakse lõikes 4 nimetatud asjaolud ning metsa süsinikuvaru ja sidujate taseme pikaajaline säilimine või suurenemine.

(6) Suure süsinikuvaruga maa-ala käesoleva seaduse tähenduses on maa-ala, mida 2008. aasta jaanuaris iseloomustas, kuid enam ei iseloomusta, üks järgmistest seisunditest:

1) märgala, see tähendab pidevalt või suurema osa aastast veega kaetud või veest küllastunud maa-ala;

2) püsivalt metsane ala, see tähendab üle ühe hektari suurune maa-ala, millel kasvasid üle viie meetri kõrgused puud võrade liitusega üle 30 protsendi, või puud, mis suutsid nimetatud künnisteni jõuda;

3) üle ühe hektari suurune maa-ala, millel kasvasid üle viie meetri kõrgused puud võrade liitusega 10–30 protsenti, või puud, mis suutsid nimetatud künnisteni jõuda, juhul kui ei esitata tõendeid selle kohta, et maa-ala süsivesinikuvaru enne ja pärast kasutuselevõttu on niisugune, et kui kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) lisa 5 osas C sätestatud metoodikat, vastab atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruses sätestatud tingimustele.

(6¹) Käesoleva seaduse § 32 2 lõikes 2 nimetatud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimise arvutamisel ei tohi selliste biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste, mis on toodetud maakasutuse kaudse muutuse suure riskiga toidu- ja söödakultuuridest, mille kasvatamise ala on märkimisväärselt laienenud suure süsinikuvaruga maale, osakaal ületada 0,2 protsenti, välja arvatud juhul, kui need on käesoleva lõike kohaselt sertifitseeritud maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütustena.

(7) Jäätmetest ja jääkidest, mis ei pärine põllumajandusest, vesiviljelusest, kalandusest ega metsandusest, toodetud energiat võetakse käesoleva seaduse § 32 2 lõikes 2 sätestatud osakaalu arvutamisel arvesse juhul, kui selline energia vastab atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruses sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele. Käesolevas lõikes sätestatut kohaldatakse ka selliste jäätmete ja jääkide suhtes, mis on kõigepealt töödeldud tooteks ja seejärel biokütuseks, vedelaks biokütuseks või biomasskütuseks.

(8) Tahketest olmejäätmetest toodetud elektri-, soojus- ja jahutusenergiale, mida võetakse käesoleva seaduse § 32 2 lõikes 2 nimetatud osakaalu arvutamisel arvesse, ei kohaldata atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruses sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriume.

(9) Kui biomasskütust kasutatakse elektri-, soojus- ja jahutusenergiat või kütust tootvas käitises, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 7,5 MW tahkete biomasskütuste puhul ning vähemalt 2 MW gaasiliste biomasskütuste puhul, võetakse biomasskütusest toodetud energiat käesoleva seaduse § 32 2 lõikes 2 nimetatud osakaalu arvutamisel arvesse juhul, kui selline energia vastab sõltumata geograafilisest päritolust käesoleva seaduse § 32 3 lõigetes 1–6 kirjeldatud põhimõtetele ning atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele.

(9¹) Gaasilisi biomasskütuseid tootev käitis peab vastama käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele ja kriteeriumidele, kui biometaani keskmine voolukiirus on:

1) suurem kui 200 kuupmeetrit metaaniekvivalenti tunnis, mõõdetuna standardtingimustele vastaval temperatuuril ja rõhul, nimelt temperatuuril 0 kraadi Celsiuse skaalal ja atmosfäärirõhul 1 baar;

2) suurem kui 200 kuupmeetrit metaaniekvivalenti tunnis, kui biogaas koosneb metaani ja mittepõleva muu gaasi segust, ümberarvutatuna metaani mahuosa põhjal segus.

(10) Ettevõtja tagab käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamisel ja kontrollimisel:

1) biokütuse, vedela biokütuse ja biomasskütuse säästlikkuse kontrollimiseks vajaliku massibilansisüsteemi rakendamise, mis tagab, et igast kütuse saadetisest toodetud energia võetakse summaarse taastuvenergia arvutamisel arvesse ainult üks kord ning massibilansisüsteem sisaldab teavet selle kohta, kas taastuvenergia tootmiseks on antud toetust ning toetuse andmise korral teavet toetuskava liigi kohta;

2) auditeerimise asjakohaste standardite järgi sõltumatu audiitori poolt kord aastas hiljemalt järgneva aasta 25. veebruariks;

2¹) auditi jaoks ettevõtte kinnitatud avalduse, et metsa biomass ei pärine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2, 4–7 ja lõike 6 punktis 1 nimetatud aladelt;

3) asjakohaste tõendite olemasolu.

(10¹) Saadetise töötlemise tulemusena saadud sellisele tootele või sellistele toodetele, mis on ette nähtud biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütuste, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste või ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste tootmiseks, kohandatakse teavet säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise näitajate kohta ja seotakse see toodanguga.

(10²) Kui saadetise töötlemise tulemuseks on ainult üks toode käesoleva paragrahvi lõikes 10 1 nimetatud kütuste tootmiseks, siis kohaldatakse ümberarvestustegurit, mis näitab sellise tootmise töödeldud toote massi ja töötlemisprotsessi algtooraine massi suhet.

(10³) Kui saadetise töötlemise tulemuseks on mitu käesoleva paragrahvi lõikes 10 1 nimetatud kütuste tootmiseks mõeldud toodet, siis kohaldatakse igale tootele eraldi ümberarvestustegurit ja kasutatakse eraldi massibilansisüsteemi.

(11) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks võib ettevõtja kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) artiklis 30 nimetatud riiklikku kava või Euroopa Komisjoni poolt tunnustatud vabatahtlikku kava.

(12) Ettevõtja avaldab oma veebilehel teabe biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste geograafilise päritolu ning lähteainete kohta ja ajakohastab seda igal aastal.

(12¹) Ettevõtja säilitab kasutatud biomasskütuse, vedela biokütuse, biokütuse, muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütuse ja ringlussevõetud süsinikupõhise kütuse kohta teabe, mis võimaldab kontrollida biomasskütuse, vedela biokütuse, biokütuse, muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütuse ja ringlussevõetud süsinikupõhise kütuse käesolevas paragrahvis sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele ja atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 punkti 2 alusel kehtestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele vastavust kogu tarneahela ulatuses. Teavet säilitatakse viis aastat.

(13) Biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud taastuvenergia osakaalu arvutamise põhimõtete ja biomassi säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamise ja käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud teabe avaldamise täpsemad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=103072026021&id=101072023015 määrusega.

(14) Käesolevas paragrahvis sätestatud kohustusi kohaldatakse nii Euroopa Liidus toodetud kui ka Euroopa Liitu imporditud biokütuste, vedelate biokütuste, biomasskütuste, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste ning ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste suhtes.