EnKS Art. 32²Taastuvenergia osakaalu arvutamise üldised põhimõtted

(1) Taastuvenergia osakaal arvutatakse taastuvenergia summaarse lõpptarbimisena jagatuna kõikidest energiaallikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimisega ja seda väljendatakse protsendina.

(2) Taastuvenergia osakaalu arvutamiseks energia summaarses lõpptarbimises liidetakse järgmised elemendid:

1) taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia (edaspidi ka taastuvelektrienergia ) summaarne lõpptarbimine;

2) taastuvenergia summaarne lõpptarbimine kütte- ja jahutussektoris;

3) taastuvenergia summaarne lõpptarbimine transpordisektoris.

(3) Taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi, elektrienergiat ja vesinikku võetakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taastuvenergia summaarsete lõpptarbimiste arvutamisel arvesse ainult üks kord.

(3¹) Muust kui bioloogilist päritolu taastuvkütusest toodetud energia võetakse arvesse valdkonnas, kus seda käesoleva paragrahvi lõike 2 järgi tarbitakse. Koostöölepingu kaudu on võimalik kokku leppida, et ühes riigis tarbitavat muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütust võetakse täiel määral või osaliselt arvesse selle riigi taastuvenergia summaarses lõpptarbimises, kus see kütus toodeti.

(3²) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 1 nimetatud koostööleping peab sisaldama muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütuse kogust, mida arvestatakse tervikuna ja iga riigi kohta, ning kuupäeva, millal koostööleping hakkab kehtima.

(4) Taastuvelektrienergia summaarne lõpptarbimine arvutatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kogusena, sealhulgas oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate ja taastuvenergiakogukondade ning muudest kui bioloogilist päritolu taastuvkütustest toodetud elektrienergia kogus. Taastuvelektrienergia summaarse lõpptarbimise arvutamisel tuleb välja arvata elektrienergia kogus, mis on varem toodetud pumphüdroelektrijaamades või muude kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste tootmiseks.

(5) Mitmel kütusel töötava elektrijaama puhul võetakse taastuvelektrienergia summaarse lõpptarbimise arvutamisel arvesse üksnes see osa elektrienergiast, mis on toodetud taastuvatest energiaallikatest, ja iga kütuse energiasisaldust eraldi.

(6) Vee ja tuule abil toodetud elektrienergiat võetakse taastuvelektrienergia summaarse lõpptarbimise arvutamisel arvesse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 II lisas sätestatud normaliseerimisvalemile.

(7) Taastuvenergia summaarne lõpptarbimine kütte- ja jahutussektoris arvutatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud kaugkütte ja -jahutusenergia kogusena, millele on lisatud tööstuses, majapidamistes, teenustes, põllumajanduses, metsanduses ja kalanduses kütteks, jahutuseks ja tootmiseks kasutatud muu taastuvenergia kogus.

(8) Mitmel kütusel töötava elektrijaama puhul võetakse taastuvenergia summaarse lõpptarbimise arvutamisel arvesse üksnes see osa soojus- ja jahutusenergiast, mis on toodetud taastuvatest energiaallikatest, ning iga kütuse energiasisaldust eraldi.

(9) Soojuspumpade ja kaugjahutussüsteemide abil kütteks ja jahutuseks kasutatud ümbritseva keskkonna energiat kaugkütteseaduse tähenduses ning soojusenergiana maapinna all salvestunud energiat võetakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaldamisel arvesse tingimusel, et lõplik saadav energiakogus ületab oluliselt soojuspumba ja kaugjahutussüsteemi käitamiseks kasutatud primaarenergia kogust. Arvutused tehakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 VII lisas esitatud meetodile, võttes arvesse energia tarbimist kõikides lõpptarbimissektorites.

(10) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaldamisel ei võeta arvesse soojusenergiat, mis on toodetud selliste passiivsete energiasüsteemide abil, mille puhul väiksem energiatarbimine saavutatakse passiivselt ehituskonstruktsioonide abil või tänu taastumatutest energiaallikatest toodetud soojusele.

(11) Energia summaarse lõpptarbimise arvutamisel arvestatakse, et lennundussektoris tarbitud energia kogus ei moodusta protsentuaalselt energia summaarsest lõpptarbimisest rohkem kui 6,18 protsenti.

(12) Taastuvenergia osakaalu arvutamisel kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1099/2008 energiastatistika kohta (ELT L 304, 14.11.2008, lk 1–62) sätestatud meetodeid ja mõisteid.

(13) Biomasskütustest pärast 2022. aasta 15. juunit tootmist alustanud tootmisseadmete toodetud elektrienergiat võetakse käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaldamisel arvesse üksnes juhul, kui see vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest:

1) elektrienergia on toodetud tootmisseadmega, mille summaarne nimisoojusvõimsus on alla 50 MW;

2) elektrienergia on toodetud tootmisseadmega, mille summaarne nimisoojusvõimsus on 50–100 MW, ja tootmisel on kasutatud tõhusa koostootmise tehnoloogiat või ainult elektrienergiat tootvate käitiste puhul on saavutatud komisjoni rakendusotsuses (EL) 2017/1442, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused suurte põletusseadmete jaoks (ELT L 212, 17.08.2017, lk 1–82), määratletud parima võimaliku tehnikaga saavutatav energiatõhusus;

3) elektrienergia on toodetud tootmisseadmega, mille summaarne nimisoojusvõimsus on üle 100 MW, ja tootmisel on kasutatud tõhusa koostootmise tehnoloogiat või ainult elektrienergiat tootvate käitiste puhul on saavutatud elektritootmise netokasutegur vähemalt 36 protsenti;

4) elektrienergia tootmisel on rakendatud biomassist tekkiva süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist.

(14) Biomasskütustest üksnes elektrienergiat tootvate tootmisseadmete toodetud elektrienergiat võetakse käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaldamisel ning elektrituruseaduse §-des 59, 59 4 , 59 5 ja 59 6 sätestatud toetuse maksmisel arvesse juhul, kui need ei kasuta ühe kuu arvestuses peamise kütusena fossiilkütust ja kui käesoleva seaduse § 8 lõike 1 kohase aruande järgi ei ole tõhusa koostootmise tehnoloogiat võimalik kulutõhusalt rakendada.

(15) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel taastuvenergia osakaalu arvutamisel, investeeringutoetuse või elektrituruseaduse §-des 59 ja 59 4 –59 6 sätestatud toetuse maksmisel võetakse biokütuseid ja vedelaid biokütuseid arvesse juhul, kui need vastavad käesoleva seaduse §-s 32 3 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele ning atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud biokütuse keskkonnanõuetele ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele.

(16) Käesoleva seaduse § 32 1 lõikes 5 sätestatud osakaalu arvutamisel võetakse nimetajas arvesse lõppenergia tootmiseks ja muuks kui energiatootmiseks kasutatava vesiniku energiasisaldust, kuid ei võeta arvesse vesinikku:

1) mida kasutatakse vahesaadusena tavapäraste transpordikütuste ja biokütuste tootmiseks või

2) mis on toodetud tööstuslike jääkgaaside kasvuhoonegaaside sisalduse vähendamise teel ja mida kasutatakse nende konkreetsete gaaside asendamiseks, millest seda toodetakse, või

3) mis on toodetud kõrvalsaadusena või saadud tööstusrajatiste kõrvalsaadustest.

(17) Käesoleva seaduse § 32 1 lõikes 5 sätestatud osakaalu arvutamisel võetakse lugejas arvesse tööstussektoris lõppenergia tootmiseks ja muuks kui energiatootmiseks kasutatavate muude kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste energiasisaldust, kuid ei võeta arvesse muid kui bioloogilist päritolu taastuvkütuseid, mida kasutatakse vahesaadusena tavapäraste transpordikütuste ja biokütuste tootmiseks.

(18) Käesoleva paragrahvi lõigetes 16 ja 17 nimetatud nimetaja ja lugeja arvutamisel kasutatakse kütuste energiasisalduse väärtusi, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 III lisas.