SHS Art. 139¹Üksi elava pensionäri toetus

(1) Üksi elava pensionäri toetus (edaspidi pensionäritoetus ) on Eestis üksi elavale vanaduspensioniealisele isikule tema majandusliku iseseisvuse parandamiseks ja vaesuse vähendamiseks üks kord kalendriaastas makstav toetus.

(2) Pensionäritoetuse saamisele on õigus Eestis elaval isikul, kes jooksval kalendriaastal alates 1. aprillist kuni 30. septembrini vastab järgmistele tingimustele:

1) ta elab rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmete kohaselt üksi;

2) ta on riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensionieas;

3) talle on määratud riiklik pension või pension välislepingu alusel, mille igakuine netosumma on alla pensionäritoetuse maksmise määra.

(3) Pensionäritoetuse saamisele on õigus ka isikul, kes vastab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tingimustele ning kellele makstakse käesoleva seaduse § 140 alusel sotsiaaltoetust.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatut ei kohaldata isikule:

1) kelle rahvastikuregistrisse kantud elukohas elav teine isik on tema eestkostja või eestkostetav;

2)

3) kelle rahvastikuregistrisse kantud elukohas elavale teisele isikule osutatakse ööpäevaringset hooldusteenust;

4) kelle rahvastikuregistrisse kantud elukohas elav teine isik on temalt ülalpidamist saama õigustatud isik perekonnaseaduse § 97 punkti 1 või 2 tähenduses.

(5) Pensionäritoetuse saamisele ei ole õigust isikul:

1) kes viibib vangistuses või eelvangistuses;

2) kellele kohus on määranud psühhiaatrilise sundravi, mida kohaldatakse statsionaarse ravina;

3) kellele osutatakse väljaspool kodu osutatavat ööpäevaringset üldhooldusteenust, ööpäevaringset erihooldusteenust või kogukonnas elamise teenust.

(6) Kui isik on olnud vangistuses või eelvangistuses või talle on kohaldatud psühhiaatrilist sundravi statsionaarse ravina, kuid ta mõisteti õigeks või teda ei karistatud vabaduskaotusega, määratakse talle pensionäritoetus tagasiulatuvalt.