Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitata Art. 13³Väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvate erametsaalade looduskaitseliste piirangute hüvitamise toetus

(1) Väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvate erametsaalade looduskaitseliste piirangute hüvitamise toetuse (edaspidi piirangute toetus ) eesmärk on ökoloogilise seisundi säilitamine ja parandamine ning erametsaomanikule piirangute järgimise tõttu saamata jääva tulu kompenseerimine.

(2) Toetust võib taotleda metsaalana Eesti looduse infosüsteemi kantud toetusõigusliku kaardikihi alusel vähemalt 0,3 hektari suuruse metsaala kohta, mis vastab järgmistele tingimustele:

1) asub väljaspool looduskaitseseaduse § 91 lõike 6 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alade – linnualade ja loodusalade nimekirja kantud Natura 2000 võrgustiku ala (edaspidi Natura 2000 võrgustiku ala );

2) asub looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 punktis 1 või punktis 4 nimetatud kaitstava loodusobjekti piiranguvööndis või § 4 lõike 1 punktis 2 nimetatud hoiualal või alal, mille kohta on algatatud kaitse alla võtmise menetlus looduskaitseseaduse § 9 lõike 1 tähenduses;

3) asub väljaspool looduskaitseseaduse § 28 lõikes 2 nimetud parki ja arboreetumit;

4) vastab metsaseaduse § 3 lõike 2 punktis 2 sätestatud puittaimede kõrguse ja puuvõrade liituse nõudele või millel on tehtud metsaseaduse § 28 lõike 4 punktis 1, 2, 3 või 6 nimetatud raiet või puud on hukkunud loodusõnnetuse tagajärjel.

(3) Metsaalaks loetakse metsamaa või selle osa, muu hulgas kuni nelja meetri laiune tee, kraav, tuletõkestusvöönd ja elektripaigaldise kaitsevööndis olev maa ning kuni 0,1 hektari suurune lagendik, mis asub ühe katastriüksuse ja piiranguvööndi, hoiuala või ala piires, mille kohta on algatatud kaitse alla võtmise menetlus looduskaitseseaduse § 9 lõike 1 tähenduses. Metsamaa jagab erinevateks metsaaladeks seda läbiv üle nelja meetri laiune tee, kraav, lagendik või muu ala.

(4) Lõike 2 punktis 4 nimetatud puittaimena käsitatakse keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend” lisas 14 loetletud puuliike.

(5) Toetust võib taotleda ja saada määruse § 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud erametsaomanik taotluse esitamise kalendriaasta (edaspidi kohustuseaasta ) eest.

(6) Kui metsaala võõrandatakse kohustuseaasta jooksul pärast taotluse esitamist, makstakse toetust taotlejale, välja arvatud juhul, kui taotleja ja uus omanik on kokku leppinud teisiti ja on hiljemalt kohustuseaasta 1. novembriks esitanud KIKile sellekohase kokkuleppe. Toetust makstakse uuele omanikule juhul, kui võõrandatakse kõik taotluses märgitud metsaalad.

(7) Toetuse määr on kohustuseaastal kuni 60 eurot hektari kohta.

(8) Kui metsaala on ühises omandis, esitab taotluse üks omanikest. Toetuse maksmisel eeldatakse, et ühised omanikud on saavutanud kokkuleppe ühise asja kasutamisel. Kui ühise asja kasutamises omanikud kokkulepet ei saavuta ning ühele metsaalale esitatakse mitu toetuse taotlust, jäetakse need taotlused rahuldamata.

(9) Toetust ei või taotleda:

1) põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud maa kohta;

2) Eesti Looduse Infosüsteemi poolloodusliku kooslusena kantud maa kohta;

3) metsaala kohta, mille kohta on sõlmitud vääriselupaiga kaitseks leping keskkonnaministri 4. jaanuari 2007. a määrusega nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused” sätestatud korras.

(10) Toetust võib saada taotleja, kes ei ole tema omandis oleval metsamaal oluliselt rikkunud looduskaitseseaduses ja metsaseaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid kohustuseaasta eest.

(11) Rikkumine on oluline, kui rikkumisega tekitatud kahju ei ole võimalik kõrvaldada või heastada ja tegemist on pöördumatu looduskoosluse kahjustumisega ning see pandi toime:

1) sihtkaitsevööndis või reservaadis;

2) mujal kui punktis 1 nimetatud alad ja selle eest määratud karistus moodustab üle 2/3 õigusaktides nimetatud maksimaalsest määrast.

(12) Keskkonnaamet teavitab KIKi nendest taotlejatest, kes on kohustuseaasta jooksul rikkunud looduskaitseseadusest ja metsaseadusest tulenevaid nõudeid ning kelle suhtes on tehtud ettekirjutus.

(13) KIK kontrollib karistusregistrist, kas taotleja on kohustuseaastal rikkunud looduskaitseseaduse ja metsaseaduse nõudeid. Rikkumise olemasolul hindab KIK selle olulisust, arvestades lõikes 11 sätestatud tingimusi.

(14) Kui tegemist ei ole olulise rikkumisega, siis hindab KIK rikkumise raskusastet, ulatust, kestust ja kordumist lisas 20 kehtestatud hindamiskriteeriumite alusel ning seda võetakse arvesse toetuse summa arvutamisel.

(15) Toetuse summa vähendamised arvutatakse vajaduse korral järgmises järjekorras:

1) pindala suurusega seotud vähendamised;

2) looduskaitseseaduses ja metsaseaduses sätestatud nõuete rikkumised.

3)

(16) Lõikes 14 nimetatud nõude rikkumise raskusaste sõltub eelkõige selle tagajärgede olulisusest, võttes arvesse võetud kohustuste eesmärki, mida ei ole täidetud. Rikkumise ulatus sõltub eelkõige selle mõjust kogu tegevusele. Kestus sõltub eelkõige selle mõju ajalisest ulatusest või sellest, kas seda mõju on võimalik mõistlike vahenditega lõpetada. Kordumine sõltub sellest, kas ühel ja samal toetuse saajal on avastatud samalaadseid rikkumisi eelneval neljal aastal.

(17) Toetuse saamiseks esitab taotleja taotluse PRIA e-teenuse keskkonna kaudu ajavahemikul 4. aprillist kuni 30. aprillini lisades 1 ja 19 näidatud andmetega.

(18) (19) KIK teeb taotluse rahuldamise ja toetuse maksmise või taotluse osalise rahuldamise ja osalise maksmise või taotluse rahuldamata jätmise ja toetuse maksmisest keeldumise otsuse hiljemalt kohustuseaasta 15. detsembriks.